PC-arvutite   riistvara
Moodle' TEST
Praktikumi Test   ( Labor 1 )  
Õ P P E M A T E R J A L    ....     

Arvutite TÜÜBID

Maailmas domineerivad 2 erinevat laiatarbe-arvutitüüpi:
1.   IBM PC
2.   Apple   (erinevate nimedega mudelid)
nendest kahest on ülekaalukalt rohkem levinud   IBM PC
1981 esitles korporatsioon IBM ( International Business Machines)   uut "väikse eraldiseisva arvuti" kontseptsiooni / arhitektuuri, mis sai nimeks PC - Personal Computer
IBM tegi selle arvuti tehnilise info / spetsifikatsiooni avalikuks ega ei keelanud teistel tootjatel teha selliseid arvuteid ja nende komponente.
Tulemuseks oli selle arvutitüübi kiire ülemaailmne levik.
PC-tüüpi arvuteid ja tema koosseisu kuuluvat universaalset riistvara / arvutiosi   toodavad maailmas   kümned suured elektroonikaettevõtted.

(Personaal)arvutite VÄLIMUS

IBM PC



IBM PC arvutikorpuste
teostused / variandid:

desktop — "pikaliasendis" arvutikorpus
( vähem levinud )

tower   —   "püstiasendis" arvutikorpus
( enamlevinud )

vastandina sülearvutitele nimetatakse neid lauaarvutiteks, kusjuures "püstised" ehk tower-korpusega arvutid   töötavad sageli ka põrandal.

FOTOD:
desktop-korpuste   ja   tower-korpuste   näited :
FOTOD:
IBM PC   sülearvutite näited :

kõikides PC-arvutites on tähtsaimaks tarkvaraks ehk operatsioonisüsteemiks (enamasti)
Microsoft Windows
või
(harvem ka)   Linux

Apple


Apple   arvutite
varasemate mudelite nimi oli   Macintosh

kaasaegsete Apple lauaarvutite nimed on:
Mac     iMac  

FOTOD:
Apple   lauaarvutite    näited :
kaasaegsete Apple sülearvutite nimi on   MacBook

FOTOD:
Apple   sülearvutite    näited :

Apple' arvutite   operatsioonisüsteemi  nimed on hiljuti olnud:     Mac OS      OS X       macOS

Apple' arvuteid toodab   ainult
korporatsioon Apple Inc. ise
 

IBM PC  komponentide
paiknemine arvutis


Arvutikomponendid asuvad korpuses kindlatel neile määratud asukohtadel.
Erinevates korpustes võivad sama komponendi asukohad olla erinevad.

PC-arvuti koosneb   6 . . . 7   põhikomponendist :

1. emaplaat ehk süsteemiplaat
( motherboard )
emaplaat ongi "arvuti ise" - ehk selle kõige tähtsam osa;
kõik muud komponendid arvutis ühendatakse "emaplaadi külge".

2. protsessor
( CPU — Central Processing Unit )
protsessori juurde kuulub kohustuslikult ka jahutusradiaator ja (enamasti ka) jahutusventilaator

3. mälu (mälumoodulid)
( RAM — Random Access Memory )
kaasaegses arvutis on samaaegselt paigaldatud / kasutuses tavaliselt 2 või 4 mälumoodulit;
arvuti suudab (tavaliselt) töötada ka 1 või 3 mälumooduliga, kuid ta töötab seljuhul veidi aeglasemalt.
! RAM säilitab endas andmeid ainult seni, kuni ta saab toidet / elektrit ehk kuni arvuti on sisselülitatud.

4. toiteplokk
( PSU — Power Supply )
toiteplokis sisaldub alati jahutusventilaator, mis vahetab arvutikorpuses õhku (ning jahutab samas ka toiteploki elektroonikat);
lihtsamal juhul ongi toiteploki ventilaator ainus, mis tagab arvutikorpuse sees oleva õhu vahetumist.

5. andmekandja: kettaseade ("kõvaketas"   "draiv")
( HDD — Hard Disk Drive )
( SSD — Solid State Drive )
( M.2 — kõige kaasaegsem "kettaseade", sarnaneb mäluga )
Arvutil peab olema ka selline mäluseade, mis hoiab kõiki andmeid alles sellel ajal, kui arvuti on väljalülitatud.
Tavaliselt on selleks "kõvaketas" (HDD), kuid tänapäeval on kõvakettad asendumas uuema salvestusseadmega SSD, mis ei sisalda endas enam liikuvaid osi.
SSD "paistab" arvutile tavalise kõvakettana, kuid ta andmeedastus on kiirem ja ta on põrutustele palju vähem tundlik kui HDD.
! HDD ja SSD "draivide" oluline omadus on see, et nad ei vaja andmete pikaajaliseks säilitamiseks elektrienergiat.

6. graafikaadapter ehk graafikakaart ehk videokaart
( Graphics Card )
odavates arvutites eraldi komponendina lisatav graafikaadapter puudub, kuna vastav lihtne graafikariistvara on integreeritud emaplaadi koosseisu; arvutimängudeks kasutatav arvuti vajab jõudsat graafikaprotsessorit, mille saab sobiva graafikakaardi lisamisega arvuti emaplaadile;

7. DVD-draiv ehk DVD-kettaseade ehk DVD-lugeja/kirjutaja ehk optiline kettaseade
( DVD — Digital Versatile Disk )
või
( DVD — Digital Video Disk )
DVD-draivi vajatakse harva(?), kuid enamasti ta on arvutitel siiski olemas. DVD-seade võib arvutil ka puududa: ta pole arvuti tavatööks igapäevaselt vajalik;

8. korpus
( Computer Case )
eelnevad detailid tuleb paigaldada / monteerida emaplaadi suurusega kokkusobivasse arvutikorpusesse;
enamasti eelistatakse püstiseisvat ehk tower-korpust

eelnevad 8 komponenti on arvuti põhilisteks koostisosadeks

Kui arvutil on mingi tehniline rike, siis tegelikult on rike (vähemalt) ühes tema komponendis.
Defektse komponendi parandamise asemel — (tavaliselt) ta lihtsalt vahetatakse välja teise samasuguse / sobiva / töökorras   komponendi vastu.

kaasaegsetel arvutitel on emaplaadi / süsteemiplaadi koosseisus alati olemas ka:
võrguliides (millega arvuti saab internetiühenduse jm. arvutivõrguühenduse)
ja
heliriistvara, mis saadab häält / heli arvutist välja (ja võtab ka heli arvutisse sisse, näiteks mikrofonist)

vanadel arvutitel võis see võimekus emaplaadil puududa, misjuhul arvuti emaplaadile lisati tema laienduspesadesse ( expansion slot ) juurde võrgukaart ja helikaart.

FOTOD:
koostisosade (tavalised) asukohad / paiknemisvõimalused
tower-korpuses :

 
FOTO:
helikaart lisatud laienduspessa :  

ATX     microATX


kaasaegse PC-arvuti emaplaadid on enamasti kahe suurusega, mida nimetatakse:
ATX   ja   microATX
lisaks neile on suuruseid veelgi, kuid need 2 on levinumad.
lühend tähendab väheütlevalt :
ATX — Advanced Technology eXtended

emaplaat kinnitub korpuse põhja külge kinnituskruvidega, kusjuures kinnituskohad on (nii korpusel kui ka plaadil) kindlates standardsetes asukohtades;
"väiksematesse" korpustesse mahuvad ainult microATX-emaplaadid :   sellised väiksemad plaadid on tavaliselt odavamates arvutites;

ATX-emaplaadid mahuvad ainult "suurematesse" korpustesse;
kuhu korpusesse mahub ATX-emaplaat, sinna mahub / sobib ka microATX emaplaat;

FOTO:
ATX   ja   microATX   emaplaatide kuju / suurus võrdlevalt

konnektorid     (pistikupesad)
emaplaadi tagaküljel


PC-arvuti emaplaadi tagaküljel leidub erinevaid konnektoreid ehk pistikupesi :
USB — Universal Serial Bus
alamliigid:
 USB2.0   USB3.0   USB3.1  USB-C
PS/2 — Personal System 2
3.5mm socket — 3.5mm pesa
RJ45 — Registered Jack 45
VGA — Video Graphics Array
DVI — Digital Video Interface
HDMI — High Definition Media Interface

SPDIF — Sony / Philips Digital Interface
TOSLINK — Toshiba Link
lihtsustatult vaadeldes kasutaja seisukohalt: SPDIF ja TOSLINK on "sama asi"

FireWire   ehk   IEEE 1394   pesa

roheline PS/2 pesa on   arvutihiirele;
lilla PS/2 pesa on   klaviatuurile;
uutes arvutites PS2 pesasid ei kasutata ja PS2-hiiri ning PS2-klaviatuure enam ei toodeta.
Kaasaegsed arvutihiired ja klaviatuurid ühenduvad arvutisse USB-kaabelliidesega, samuti raadiolingi abil (wireless.

mustad / valged / hallid USB pesad ja pistikud on USB2.0
sinised USB pesad ja pistikud on USB3.0
punased (ka kollased või oranzid) USB pesad on olemas vähestel süsteemiplaatidel.
Nad võimaldavad endakaudu tavalisest suuremat voolutugevust ja on ettenähtud USB-pesast toidet saavate mistahes seadmete laadimiseks.
Sellised punased-kollased-oranzid USB laadimispesad annavad tavaliselt elektritoidet ka väljalülitatud arvuti korral, kui arvuti on toitekaabliga samal ajal ühendatud vooluvõrku.

USB-liides edastab nii andmeid kui ka toidet sama pistiku kaudu.
USB on levinuim ühendusviis: enamik perifeerseadmeid ühendub arvuti külge just USB kaudu;

SPDIF   (samuti: TOSLINK)   on digitaalne optiline audioväljund, kasutatakse harvem kui 3.5mm pistikuga-pesaga analooghelisignaali;
SPDIF (TOSLINK) konnektor edastab optilisse kaablisse "punase valguskiire", mille vilkumisega edastatakse (digitaliseeritud heli edasikandev)   "nullide" / "ühtede"   voog emaplaadist mujale audiotehnikasse;
!   kasutaja jaoks on kõige olulisem teada SPDIF / TOSLINK kasutamisel:
    enne pistiku pistmist pesasse eemalda pistiku otsast läbipaistev ümmargune kaitsekork !

FireWire on kiire universaalne (hea) andmeedastusstandard, mis siiski ei saanud kunagi populaarsust tootjate seas ning on nüüdseks kadumas;
tulevastel uutel arvutitel jäetakse FireWire konnektorid emaplaadilt tõenäoliselt üldse ära;
FireWire asemel on kasutusse levinud   USB3.0 ja USB-C


ilma graafikariistvarata emaplaadil ei ole VGA ega DVI ega HDMI monitoripesasid;
selline emaplaat / arvuti vajab laienduspessa graafikaadapterit ehk graafikakaarti




FOTOD:
konnektorid     pesad   emaplaadi tagaküljel:

PS/2-pistikud :
USB-pistikud :
SPDIF / TOSLINK   pistikud :
          

Protsessor  


( CPU — Central Processing Unit )

Arvuti "tööks" madalal tehnilisel tasemel on kahendandmete ehk 1de ja 0de "komplektide" töötlemine.
Seda töötlust teeb arvutis protsessor.
Protsessor on kaasaegsetes laiatarbearvutites eraldi mikroelektrooniline (mikro)skeem väga paljude kontaktidega / väljaviikudega, mis kinnitub emaplaadile protsessori pessa  ( socket )

PC-arvutites võib olla kahe erineva tootja protsessor:   Intel või AMD
AMD — Advanced Micro Devices
Levinum on Intel
Protsessori käsitsemisel / puudutamisel on ta ohustatud staatilise elektri poolt, mis võib olla kogunenud inimese kehasse (näiteks) lihtsa astumise tagajärjel staatilist laengut põhjustavatel põrandamaterjalidel.
Kui staatiline laeng tabab protsessori kontakte, võib see protsessori rikkuda töökõlbmatuks.
Staatilise elektrilaengu ohu kõrvaldamiseks on lihtsaim võte (vahetult enne protsessori võtmist) puudutada mõnda suuremat metallist objekti.
Lähim selline "metallist asi" on tavaliselt arvutikorpus.
Seda puudutades läheb laeng üle metallile, misjärel ei ole inimese kehas enam (protsessori jaoks) ohtlikult suurt elektrilaengut.
Veelgi parem kaitsevahend on "maandatud juhtiv käepael", mille olemasolul ei saa staatiline laeng kehasse kogunedagi.
Selline maandusvahend on (tavaliselt) olemas ainult professionaalsetes töökodades.


FOTOD:
protsessorid   ja nende asetamine emaplaadi protsessoripessa :
antistaatiline kaitse — elektrit juhtiv maandatud käepael :

protsessori   jahutusradiaator  

( heat sink )

Protsessori töötamisel eraldub tema mikroskeemis palju soojust. Protsessor on arvestatud töötama ainult koos jahutusradiaatoriga, mis paigaldatakse tihedalt ja piisava survejõuga vastu protsessorit.
Protsessori ja radiaatori vahel peab olema hea soojusjuhtivusega termopasta (thermal grease).
Kui protsessor on juba tehases komplekteeritud sobiva radiaatoriga, siis sellises komplektis tarnitaval radiaatoril on termopasta tavaliselt juba tehases pealekantud — misjuhul tehnik / monteerija / paigaldaja ei pea termopasta pealekandmise pärast muretsema.

Ilma termopastata ei ole ühendus protsessori ja radiaatori vahel mitte kunagi piisava soojusjuhtivusega — tugeva survejõu korral kah mitte.
Paigaldades radiaatori protsessori peale ilma termopastata, kuumeneb protsessor üle juba mõne minutiga.

Tehases eel-pealekantud termopasta   mõnikord ei kata radiaatorit kohe "ühtlase kihina" — vaid "sulab" ühtlaselt laiali alles oma esimesel kuumenemisel.

FOTOD:
tehases pealekantud termopastaga radiaatorid :
radiaatorid :
termopasta :
FOTOD:
suure jõudlusega protsessorite õhkjahutusradiaatorid :

mälud   mälumoodulid  

RAM — Random Access Memory
SDRAM — Syncronous Dynamic Random Access Memory
DIMM — Dual Inline Memory Module
SODIMM — Small Outline DIMM
DDR — Double Data Rate

Kõiki töödeldavaid andmeid hoitakse nende töötlemise ajal arvuti   põhimälus.
Põhimälu vajab andmete säilitamiseks elektrienergiat.
Arvuti väljalülitamisel või elektritoite katkemisel põhimälus olevad andmed kustuvad.

Arvuti mälumooduleid nimetatakse ka DIMM-mooduliteks, mis paigaldatakse emaplaadi DIMM-pesadesse.
Kaasaegsete arvutite mälumoodulite tehnoloogiaid tähistatakse ka lühendiga DDR, mis on tehnoloogia arenedes saanud juurde ka numbrilise täpsustuse:
DDR2   DDR3   DDR4   DDR5
Kaasaegsete mälude "täisnimeks" on DDR SDRAM, millest praegu on tootmisesse jäänud:
DDR3 SDRAM
DDR4 SDRAM

Lauaarvutites (ehk tower-korpusega või desktop-korpusega PC-arvutites) on emaplaadil mäluks DIMM-moodulid;
sülearvutites ( laptop ) kasutatakse lühemaid mälumooduleid, mida nimetatakse: SODIMM

Sarnaselt protsessoritega on ka mälumoodulid ohustatud staatilise elektri poolt. Mäludega tegelemisel tuleb rakendada samasuguseid staatilise elektrilaengu vastaseid ohutusabinõusid   nagu ka protsessorite käsitsemisel.

Igat tüüpi mälumoodulil on oma mälupesa ( slot ), mis erineb kõikide teiste mälutüüpide pesadest.
Iga DIMM-mälumooduli tüüp (DDR   DDR2   DDR3   DDR4) sobib ainult oma pessa.     Ühilduvust erinevate mälutüüpide ja nende pesade vahel pole kumbaski suunas:   ükski mälutüüp ei sobi "vanema" tüübi pessa ega "uuema" tüübi pessa.

Kaasaegsel emaplaadil millel on (mitte 2 vaid) 4 mälupesa — siis nad on kahekaupa (2 + 2) tähistatud kahe erineva värviga.
Kui sellisele 4 DIMM-mälupesaga süsteemiplaadile paigaldatakse kaks DIMM-mälumoodulit, siis need 2 on soovitav mõlemad paigaldada sama värvi pesadesse.   Muidu toimub mällupöördumine ebaoptimaalselt / aeglasemalt, kuna nn. DualChannel seljuhul ei rakendu.
Kuigi arvuti võib töötada ka 1 või 3 mälumooduliga, siis soovitav on emaplaadile paigaldada siiski 2 või 4 mälumoodulit.

FOTOD:
mälupesad emaplaadil :
DIMM-mälumoodulite näited :
DDR   DDR2   DDR3   DIMM-moodulite erinevus :
SODIMM näited :
 		 

  toiteplokk  

PSU — Power Supply

Toiteplokk vahendab elektritoidet kõikidele arvutikomponentidele
5 erineva pistikutüübi kaudu.
Toiteploki tähtsaim karakteristik on tema võimsus (W).
Kaasaegsele laiatarbearvutile piisab toiteplokist võimsusvahemikus 400 W . . . 600 W
Suure jõudlusega PC-arvutid võivad vajada ka üle 650 W toiteplokki.

Erinevad kaablivärvid tähendavad erinevaid toitepingeid:
kollane :   +12 V
punane :   +5 V
oranz :   +3.3 V
must :   0 [maandus]

Nagu on näha arvutikorpuse sisu näitavatel kõikidel eelnenud piltidel:
toiteplokk asub tower-korpuse allosas "põhjas" kõige alumisena
või
(enamikes korpustes siiski:)
tower-korpuse ülaosas "laes" kõige ülemisena.

Kui arvuti ei stardi tööle tavalisest nupuvajutusest, siis esimesena tasub proovida toitekaabli (C13) lahtiühendamist toiteploki küljest mõneks sekundiks.
Elektrivõrgu toitekaabli taasühendamine toiteploki külge võib toiteploki taastada normaalsesse seisundisse, misjärel arvuti sisselülitamisnupp (korpuse küljes) hakkab jälle toimima.
Kui selle võtte järel arvuti ikkagi ei stardi, siis on tal tõsisem rike.
Kui arvuti ei tööta (ei stardi tööle nupuvajutusest) mistahes arusaamatul põhjusel, siis viga otsides tasub esimesena proovida just toiteploki äravahetamist: toiteploki rike on kõige sagedasem arvutirike.

Toiteplokil on tagaküljel ka täiendav lüliti I/0, mis ühendab-katkestab arvutit vooluvõrgust.

FOTOD:
toiteplokid :
komponentide toitepistikud :
 		     

kettaseade   kõvaketas  

HDD — Hard Disk Drive
SSD — Solid State Drive
SATA — Serial Advanced Technology Attachment

Erinevalt põhimälust ei vaja ketasmälu andmete hoidmiseks elektrienergiat.
Arvutiajaloo jooksul on olnud ketasmäluks kõvaketas, mis sisaldab pöörlevaid metallist (magnet)kettaid ja lugemispäid.
Kõvakettad on osaliselt asendumas uut tüüpi mäluseadmetega/salvestusseadmetega, mis arvuti jaoks "paistavad" tavaliste kõvaketastena, kuid mis tegelikult ei sisalda "kettaid" ehk pöörlevaid koostisosi - ega ei sisalda üldse liikuvaid osi.
Neid nimetatakse SSD-(ketta)seadmeteks.
Kuna nad on arvutis samas rollis mis seni olid kõvakettad ( Hard Disk Drive ), siis nimetatakse ka SSD-(salvestus)seadmeid endiselt "kettaseadmeteks" (drive; "draiv") — kuigi nad "kettaid" tegelikult ei sisalda.

Arvuti sisselülitamisel loetakse/laaditakse HDD või SSD pealt põhimällu (RAM) tööle arvuti tähtsaim tarkvara ehk operatsioonisüsteem — milleks on PC-arvutil harjumuspäraselt Windows, harvem ka Linux.
Kõik arvuti töötulemused (ehk andmed) tuleb samuti kirjutada põhimälust ära ketasmälu ehk "draivi" peale — kas SSD või HDD peale. Muidu läheksid andmed arvuti sulgemisel lihtsalt kaduma.

SSD-kettaseadmetel ja kõvaketastel (HDD) on järgevad erinevused:
— SSD lugemiskiirus ja kirjutamiskiirus (kettaseadmelt mällu ja vastupidi) on kiirem kui HDD kiirus;

— HDD maht/andmemahtuvus on suurem kui SSD maht;

— SSD hind ("mälumahu ühiku kohta") on suurem/kallim kui HDD hind;

— HDD on palju rohkem ohustatud põrutuste poolt kui SSD;

— SSD üldine töökindlus on parem kui HDD töökindlus;

— SSD energiatarbimine on väiksem kui HDD energiatarve;

Tulevikus SSD-draivide mahtuvus kasvab ja hind väheneb, misjuhul nad hakkavad (laiatarbearvutites) üha rohkem asendama kõvakettaid.

SSD-draiviga sülearvuti on töökindlam kui HDD-draiviga, kuna sülearvutil võib sageli juhtuda põrutusi.
HDD põhikasutuseks jääb suurte andmemahtude salvestamine/hoidmine: andmebaasid, serverid, multimeediasisu arhiveerimine (heli ja video) . . .

HDD-kettaseadmete/draivide standardne suurus on laius 3.5 tolli (3.5") ja nad paigaldatakse arvutikorpuse 3.5-tolliste seadmete kinnituskohta.

SSD-draivide standardne suurus on laius 2.5 tolli (2.5") ja nad paigaldatakse arvutikorpuse 2.5-tolliste seadmete kinnituskohta.
Sülearvutite jaoks on olemas ka väiksed HDD kettad laiusega 2.5"

nii HDD kui ka SSD kaasaegsed kettaseadmed ühendatakse emaplaadi külge SATA kaabelliidese kaudu.

SATA kaabelliidesel on eraldi pistik andmete jaoks ja eraldi pistik toite jaoks;
SATA andmekaabel ühendab seadet ja emaplaati;
SATA toitekaabel ühendab seadet ja toiteplokki;


FOTOD:
kettaseadmed ehk "draivid" HDD :
SSD-draivid :
SATA konnektorid: pistikud ja pesad emaplaadil 		   

optiline kettaseade
DVD-kirjutaja  

DVD — Digital Versatile Disk
CD — Compact Disk
BD — Blu-ray Disk
ROM — ReadOnly Memory

CD-plaatide ja DVD-plaatide (harvem ka Blu-ray plaatide) lugemiseks/mängimiseks ja kirjutamiseks (tegemiseks) on PC-arvutil enamasti olemas optiline draiv.
Kõige sagedamini on selleks optiliseks draiviks DVD-kirjutaja.
kirjutaja on samal ajal ka lugeja;
DVD-draiv (kirjutaja) suudab lugeda (kirjutada) ka CD plaate.

Optiline draiv pole arvutil ilmtingimata vajalik. Desktop ehk korpusega arvutis on ta tavaliselt olemas.
Uuematel sülearvutitel võib ta sageli puududa — eriti kui arvuti on väga õhuke.
Optilise draivi puudumise korral arvutis võib (vajaduse tekkimisel) korraks ühendada arvutile külge USB kaudu ühenduva optilise seadme.

DVD-kirjutaja võimaldab DVD-toorikule või CD-toorikule kirjutada mistahes andmeid / faile, mille tulemusel tekkib DVD või CD

arvuti "sisse" paigaldatav (kasutaja poolt mitte-eemaldatav) DVD-draiv on alati standardse suurusega 5.25" (5.25 tolli)   ja   (kaasaegses PC-arvutis) ta ühendub emaplaadi külge SATA kaabelliidesega;
arvutiväline (eemaldatav) DVD-draiv ühendub arvuti külge USB kaabelliidesega;


FOTOD:
optilised   kettaseadmed ehk "optilised draivid"

5.25" ( 5.25-tolline ) korpusesisene DVD-draiv :
USB kaudu ühenduv DVD-draiv :
DVD / CD toorikud :
 		   

emaplaadi / süsteemiplaadi
laienduspesad  

expansion slots

bus — "siin"

ISA bus — Industry Standard Architecture bus
(kaasaegsetes arvutites enam ei kasutata)

AGP — Accelerated Graphics Port 
(kaasaegsetes arvutites enam ei kasutata)

PCI bus — Peripheral Component Interconnect bus
(esimesena loodud PCI-siin, kuid kasutatakse ka kaasaegsetes arvutites)

PCI-X — PCI eXtended
(kaasaegsetes arvutites enam ei kasutata, kuna ta asendus uuemaga:   PCI-E siinistandardiga)

PCI-E — PCI Express
põhiline laiendussiin kaasaegsetes arvutites;  
omab erinevate füüsiliste suurustega slotte :   PCIEx1   PCIEx16


Kui on vaja lisada arvutile mingit funktsionaalsust, mida pole emaplaadil / süsteemiplaadil juba olemas (ehk mida arvuti juba "ei oska"), siis lisatakse emaplaadi laienduspesadesse / laiendusportidesse / slottidesse adaptereid ehk "lisakaarte".

Et arvuti "oskaks" lisakaarti kasutada (ehk lisakaart "hakkaks õigesti tööle"), peab operatsioonisüsteem olema varustatud seda lisakaarti (tema riistvara) juhtiva tarkvaraga ehk draiveriga ( driver ).

Kõige tavalisemaks lisaadapteriks üldotstarbelises tavakasutusarvutis on graafikaadapter ehk graafikakaart ehk videokaart.
Enamasti ongi see ainus lisakaart koduses olme-arvutis, kuna kõik muu vajalik funktsionaalsus (võrguliides, heli, ...) on juba olemas kaasaegse PC-arvuti emaplaadil ega vaja seega lisaadapterit.

Laienduspesade värv ei tähenda mitte midagi: iga tootja mistahes süsteemiplaat / mudel võib olla igasugust juhuslikku värvi laienduspesadega / slottidega.

FOTOD:
laienduspesad   emaplaadil :
kogu emaplaat (näited) :



 

videokaart /
graafikaadapter  



GPU — Graphics Processing Unit

VGA — Video Graphics Array
kõige vanem videopildi edastusstandard, kasutuses juba PC algusaegadest alates; edastab pilti analoogsignaalina ja seega on tundlik häiretele / peegeldustele kaablis.

DVI — Digital Video Interface
pilt edastub digitaalselt ehk signaaliväärtuste 1 / 0 jadana;
DVI edastab ainult pilti;

HDMI — High Definition Media Interface
pilt edastub digitaalselt ehk signaaliväärtuste 1 / 0 jadana;
HDMI edastab nii pilti kui ka heli, olles kasutuses mitte ainult arvutite juures vaid kõikjal audio-videoseadmetes olmetehnikas;

DisplayPort
kõige uuem (?)  pildiedastusliides;
DisplayPort edastab   arvutist monitori   nii pilti kui ka heli;

USB-C
USB-C on eelnevatest uuem universaalne liides, mis on arvutite juures kasutuses eelkõige sülearvutites.
(samuti näeme USB-C liidest / konnektorit kaasaegsetel Android-telefonidel)
USB-C pistik on arvutite juures ainus "kahe asendiga" konnektor, mis sobib oma pesasse "mõlematpidi" ehk mida ei ole võimalik lõhkuval kombel suruda oma pesasse "valepidi".
USB-C konnektorit / porti kasutab Inteli andmeedastusprotokoll Thunderbolt 3 ;   protokoll USB 3.1   ja muudki (praegused ja tulevased?) edastusprotokollid.
USB-C kaudu on võimalik edastada pilti kui ka heli, samuti elektritoidet.

Graafikaadapterid sisaldavad graafikaprotsessorit (GPU), mis suudab "kiiresti liigutada" 3-mõõtmelist piltkujutist.
Graafikaprotsessorit (ja üldse graafikaadaptereid) on vaja eelkõige arvutimängude jaoks.
Muu "arvutitöö" jaoks on täiesti piisav suvaline madala jõudlusega graafikariistvara.
Emaplaatide koosseisus on sageli olemas lihtne integreeritud graafika- ehk videokontroller, mis on täiesti piisav arvutipildi heaks esituseks, kui arvuti ei pea ekraanil näitama kiirelt liikuvat pilti.

Graafikakaartidel ehk videokaartidel on tavaliselt 3 väljundit: 3 pistikupesa ehk konnektorit.
Kõik nad sobivad pildi väljastamiseks monitori nii üksikult kui ka kõik korraga samaaegselt.
3 väljundpesa olemasolu graafikakaardil võimaldab korraga vaadata arvutipilti (kuni) kolme monitori kaudu.

Monitoridel on tavaliselt 2 sisendit / konnektorit (hinnalistel monitoridel ka rohkem).
Monitoril peab olema olemas vähemalt üks samasugune ühendusvõimalus ehk sama konnektor, mis on olemas ka arvutil.
On olemas ka omavahelisi "üleminekuid" erinevate konnektorite vahel, misjuhul mistahes monitori äraühendamine mistahes arvuti külge ei ole tavaliselt probleem.


arvutikomponentide olulised   TOOTJAD  

olulisemad emaplaatide ja "lisakaartide" tootjad:
Asus
MSI   (MicroStar International)
Intel

olulisemad kettaseadmete (kõvaketaste) tootjad:
Western Digital
Seagate

olulisemad protsessorite tootjad:
Intel
AMD



FOTOD:
graafikaadapterid :

arvutist monitori suunas pildiedastuseks kasutatavad
4 võimalikku konnektorit :