ATI public wiki - User contributions [en]

IAX0583 - Programmeerimine I

2017-09-14T11:34:41Z

Hkinks:

[[IAG0581 - Programming I|In English]] [[File:United Kingdom.png | 32px | link=IAG0581 - Programming I]]
== Viited ==
* [https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428610&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_msg=&p_public=1&p_what=1&p_lang=ET&p_open_node2=&p_id=100807&p_mode=1&p_pageid=OKM_AINE_WEB_OTSING&_ainer_kood=iag0581 Ainekaart]
* [http://ati.ttu.ee/index.php?page=4110&aine=IAG0581 Aine leht TTÜ lehel]
* '''[https://docs.google.com/document/d/1uf-X2HZC73b0U4mVBCY7D9wrrgBvu5UtlQJ5yvSJ90I/pub Teated]'''
* '''[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1MSrsvUsdJUbMzJ5MYUwNSj0BjIJKyZVvDaLv8uKlTMM/pubhtml?gid=882379455&single=true Tulemused]'''

* [http://ati.ttu.ee/wiki/index.php/Git_manual Git manual EN]

=== Materjalid ===
==== Aine õppejõudude materjalid ====
[http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAX0583%2cIAG0581%2cIAG0582%2cPROGRAMMEERIMINE/ Vladimir Viies]

[http://www.blue.pri.ee/ttu/programmeerimine-i/ Risto Heinsar]

====Vanad materjalid====
[http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0581/ Helena Kruus]

[[IAG0581 - Programmeerimine I (2015)|Eelmise aasta materjalid]]

==== Moodle materjalid ====
Ise registeerumisega kursususele "IAG0581 Programmeerimine I".

https://moodle.e-ope.ee/

==I Kodutöö ülesanne==
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0581/hw1/hw1_et.pdf Ülesande kirjeldus]

[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0581/hw1/hw1.html I kodutöö ülesande genereerimine ]

[http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/T%d6%d6%20VORMISTAMINE.doc Vormistamisnõuded]

[http://blue.pri.ee/ttu/koodimisstiil/ Koodimisstiil]

I kodutöö tähtaeg on '''8. nädal'''. Esitades hiljem, läheb iga järgnev nädal puntkisummast maha 1 punkt.

== Praktikumid ==
[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1ggPGaLoDZTMfcEZGdBHwqsp22uVnHzeHVvmytX3-EuM/pubhtml?gid=558301184&single=true Tunnitöö punktitabel]

Jooksvad pratkikumi materjalid tekivad GITi repositooriumi:

http://gitlab.pld.ttu.ee/Hannes.Kinks/iag0581

== Töö praktikumis ==

Arvutiklassis töötamise kohta üldiselt: [[Arvutiklassis töötamise juhend]]

Üksikasjalik kaugtöö juhend piltidega [http://ati.ttu.ee/wiki/images/Kaugtoo_juhend.pdf EST] [http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html ENG]

Töö alustamisel terminalis on vaja paika seada töökeskkond käsuga '''cad'''

=== Versioonihaldus ===
Praktikumitundides on kohustuslik kasutada oma koodi hoiustamiseks versioonihaldustarkvara Git ja hoiustada seda serveris

'''[http://gitlab.pld.ttu.ee gitlab.pld.ttu.ee] '''

Sisselogimiseks tuleks kasutada oma ülikooli Uni-ID kasutajat ja parooli. Kui te ei tea oma kasutajat või parooli, siis Uni-ID saamiseks või parooli vahetamiseks on järgmised võimalused:
*Logides sisse ID-kaardiga aadressil http://pass.ttu.ee
*Pöörduda ruumi ICT-410 või SOC-128

Esmakordsel sisenemisel tuleks kõige pealt kursuse tarbeks luua oma projekt. Selleks tuleks vajutada nupul '''New project'''.
[[File:Git_create_project.png|200px|thumb|none|Nupp projekti loomiseks]]
Seejärel avaneval lehel tuleks oma projektile anda nimi '''iag0581'''. Lisaks tuleks veenduda, et projekti avalikuse seade on '''internal'''.
Vastav nimi ja avalik projekt on oluline selleks, et me leiaksime teie tehtud tööd üles. Lõpuks vajutage '''Create project'''.
[[File:Git_create_repo.png|200px|thumb|none|Projekti loomise leht]]
Sellega on repositoorium loodud.

====Mis on Git?====
Git on enimkasutatav versioonihaldustarkvara, mis võimaldab hõlpsasti programmikoodi sisaldavaid projekte hallata. Git on väärtuslik tööriist just suurte projektide puhul, mis hõlmab palju erinevaid arendajaid, kuid on hea vahend ka väikeste projektide paremaks organiseerimiseks. Ta võimaldab meeles hoida ajalugu erinevatest projekti versioonidest ja arendusharudest ning neid liita vajadusel.
Giti repositoorium on lisaks üks variant oma programmi lähtekoodi avalikustamiseks või tehtud projektide portfoolio hoidmiseks.
Oma Giti repositooriumi hoidmiseks on erinevaid veebisaite, kus on võimalik oma koodi tasuta hoida. Näiteks: [https://github.com github], [https://bitbucket.org bitbucket], [https://gitlab.com gitlab].

====Git-i allalaadimine====
Kõikides klassiarvutites on Git eelnevalt paigaldatud ja selle kasutamiseks tuleks avada lihtsalt terminal.

Kodus kasutamiseks tuleks Git kõigepealt alla laadida lingilt

https://git-scm.com/downloads

Installeerimisel küsitavad sätted võib jätta vaikimisi nii nagu on.

====Git-i kasutamine====
Alustada tuleks sellest, et avame terminali (või Git bash Windows-i puhul).

===== Kloonimine =====
Eeldades, et Git-i repositoorium on tehtud (kui ei ole, vaata [[IAG0581 - Programmeerimine I#Versioonihaldus|Versioonihaldus]]), tuleks see kõigepealt omale kohalikku arvutisse alla kloonida.
Oletades, et teie Uni-ID on ''Heli.Kopter'', siis repositoorium peaks asuma ''http://gitlab.pld.ttu.ee/heli.kopter/iag0581.git'' ning selle alla kloonimiseks on käsk ''git clone'':
<source lang="bash" collapse="false">git clone http://gitlab.pld.ttu.ee/heli.kopter/iag0581.git</source>
Järgnevalt küsitakse teilt kasutajanime ja parooli. Nagu mainitud eelnevalt, siis selleks on teie Uni-ID. Lisaks, parooli sisestamisel ei maksa välja teha sellest, et tärne (*) ei teki parooli kohale - sisestus toimib sellegipoolest nagu peab.
Kui kasutaja ja parool klapivad, siis peaks esmakordsel kloonimisel tekkima sõnum
warning: You appear to have clone and empty repository.
Checking connectivity.. done.
Järgnevalt liigume äsja loodud kausta kasutades ''cd'' käsku (Change Directory).
<source lang="bash" collapse="false">cd iag0581</source>

===== Staging area =====
Nüüd on võimalik meil kausta ''iag0581'' lisada faile. Kausta võiks organiseerida kaustadesse järgnevalt:
* Kodutöö 1
* Kodutöö 2
* Praktikum 1
* Praktikum 2
* ....
Alustame näiteks sellest, et laeme koduse töö kirjelduse alla lehelt http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0581/hw1/hw1_et.pdf ning paigutame selle esimese kodutöö kausta.
Järgmisena tuleks märku anda ka Gitile, et lisasime uue faili kasutades käsku ''git add <faili nimi>''. Lihtsaim viis lisamaks kõik failid, mille oleme lisanud on kasutada käsku:
<source lang="bash" collapse="false">git add .</source>
Selleks, et veenduda kas Git tõepoolest sai sellest aru ja lisas, võime kirjutada
<source lang="bash" collapse="false">git status</source>
Selle peale peaks tulema vastus:
$> git status
On branch master

Initial commit

Changes to be committed:
(use "git rm --cached <file>..." to unstage)

new file: Kodune1/hw1_et.pdf

===== Commit =====
Järgmisena tuleks teha ''commit'', millega sisuliselt tekitame ühe versiooni oma repositooriumis olevatest failidest ja kuhu saame tulevikus tagasi pöörduda vajadusel.
<source lang="bash" collapse="false">git commit -m "Kommentaar versiooni kohta, milliseid muudatusi tehti."</source>
git commit -m "esimene commit"
[master (root-commit) 630c631] esimene commit
1 file changed, 0 insertions(+), 0 deletions(-)
create mode 100644 Kodune1/hw1_et.pdf

Selle toiminguga on fail kindlalt Git-i ajaloos kirjas. Et näha Git-i ajalugu, kirjuta sisse käsk:
<source lang="bash" collapse="false">git log</source>
Et log vaatest väljuda, tuleb vajutada klaviatuuril Q klahvi.

===== Push =====
Nüüd kui muudatused on salvestatud lokaalselt, tuleks need ka üles laadida serverisse, kust neid oleks võimalik hiljem alla laadida ka teistest arvutitest.
Muudatuste üles laadimiseks on käsk ''git push''. ''Origin'' on välise repositooriumi aadress, kust algselt selle alla laadisime. ''Master'' on peamise haru nimi. Peale esimest pushi võib need ära jätta, kuna siis Git oskab ise eeldada kuhu soovime üles laadida.
<source lang="bash" collapse="false">git push origin master</source>
git push origin master
Username for 'http://gitlab.pld.ttu.ee': test
Password for 'http://test@gitlab.pld.ttu.ee':
Counting objects: 4, done.
Delta compression using up to 8 threads.
Compressing objects: 100% (2/2), done.
Writing objects: 100% (4/4), 255.45 KiB | 0 bytes/s, done.
Total 4 (delta 0), reused 0 (delta 0)
To http://gitlab.pld.ttu.ee/test/iag0581.git
* [new branch] master -> master

Peale käsu sisestamist ja enterile vajutamist küsitakse taaskord kasutajat ja parooli.
Kui soovite kindlaks teha, et kõik õnnestus edukalt, saate minna repositooriumile ligi kasutades veebibrauserit ja veenduda, et lisatud failid on sealt nähtavad.

{| class="wikitable"
| [[File:Git_files1.png|200px|thumb|none|Projektis olevate failide nägemiseks kliki 'Files'.]]
| [[File:Git_files2.png|200px|thumb|none|Järgneval lehel peaks näha olema lisatud failid.]]
|}

===== Pull =====
Viimase põhilise Git-i käsu selgitamiseks eeldame, et teil on oma Git-i repositoorium alla kloonitud nii kodu- kui klassiarvutisse. Nüüd kui te teete muudatusi oma failides praktikumitunni jooksul, siis kodus olevas arvutis on repositoorium endiselt vanas seisus. Selleks, et uuendada oma kodus oleva repositooriumi seisu, on vaja muudatused alla laadida kasutades käsku ''git pull''.
<source lang="bash" collapse="false">git pull</source>

Et vältida võimalikke konflikte, siis tuleks kindlasti enne uute muudatuste tegemiseks tööd alustada sellega, et annate käsu ''git pull''.

===== Lisainfo =====
Siinkohal on selgitatud ainult Git-i põhifunktsionaalsuse kasutamine, kuid tegelikult on tal palju teisigi funktsioone, mille kohta saate iseseisvalt juurde lugeda.

*Git-i ametlik dokumentatsioon - https://git-scm.com/doc
*Spikker - https://training.github.com/kit/downloads/github-git-cheat-sheet.pdf

=== Programmeerimistarkvara ===
====Kompileerimine terminalis====

Terminalis kompileerimiseks on käsk '''gcc'''.

Näiteks kui programmikood on failis hello.c, siis kompileerimiseks tuleks anda käsk

gcc –o hello hello.c

See tekitab binaarfaili hello, milles võime veenduda kasutades käsku ls. Järgnevalt on see võimalik tööle panna käsuga

./hello

Windowsi all käsitsi gcc-ga kompileerimiseks võib kasutada nt:

* MinGW - http://www.mingw.org/
* Cygwin - http://www.cygwin.com/

====C/C++ Integreeritud programmeerimiskeskkonnad (IDE)====
* Code::Blocks - http://www.codeblocks.org/ (Windows, Linux, Mac OS)

Klassi arvutites terminali käsk '''codeblocks'''

* Geany - http://www.geany.org/ (Windows, Linux)
Klassi arvutites terminali käsk '''geany'''

* Orwell Dev-C++ - http://sourceforge.net/projects/orwelldevcpp/ (Windows)

=== Süntaksi värvimisega tekstiredaktorid ===
[[File:Scite.png|200px|thumb|none|SciTE]]
* SciTE - http://www.scintilla.org/SciTE.html (Windows, Linux, Mac OS)

Klassi arvutites terminali käsk '''SciTE'''

* Notepad++ - http://notepad-plus-plus.org/ (Windows)

=== Diagrammide joonistamisvahendid ===

* ArgoUML - http://argouml.tigris.org/ (Windows, Linux)

Klassi arvutites terminali käsk '''argouml'''

* Astah Community - http://astah.net/download#community (Windows, Linux, Mac OS)

Klassi arvutites terminali käsk '''astah-com'''

* yEd - http://www.yworks.com/en/products_yed_about.html. (Windows, Linux, Mac OS)

Klassi arvutites terminali käsk '''yEd'''

* Jackson System Programming (JSP) Editor - http://www.his.se/english/university/contact/staff/henrik-engstrom/jsp-editor/ (Windows, Linux, Mac OS)

Klassi arvutites terminali käsk '''jsp'''

{| class="wikitable"
| [[File:Argouml.png|200px|thumb|none|argoUML]]
| [[File:Yed.png|200px|thumb|none|yEd]]
| [[File:Jsp.png|thumb|none|Jackson System Programming (JSP) Editor]]
|}

IAG0582 - Programming II

2017-02-02T10:07:38Z

Hkinks:

[[IAG0582 - Programmeerimine II|Eesti keelne leht]] [[File:Estonia.png | 32px | link=IAG0582 - Programmeerimine II]]
=General Information=
==Tests==
{| class="wikitable"
| I test || 5. week || files and structs || 20 points
|-
| II test || 12. week || dynamic memory allocation || 20 points
|-
|}

== Homeworks ==
{| class="wikitable"
| I homework || files and structs || 15 points
|-
| II homework || dynamic memory allocation || 15 points
|-
| III homework || optional || 10 points
|-
| || Database task||
|-
| || Microcontroller task||
|-
|}
First two homeworks must be done before thursday of 16. week. Third homework's deadline is until the end of the semester.

'''If there is a suspicion of plagiarism for any submitted work of student, the grade for that submission will be 0 points. To improve the score, the submission must be defended.'''

== Practice classes ==
It is possible to gather up to 36 points from practice classes
* 1p for participation (total can be maximum of 14p)
* practice class tasks up to 22, from which 4p will be from guest practice classes:
** Database task 2p
** Microcontroller task 2p

More information about the practice classes can be found on your practice class teacher's homepage
* Margit Aarna and Risto Heinsar http://blue.pri.ee/ttu

== Requirements for exam ==
# Pre-exam requirement is 61p before the start of exam session
# Exam requirement is 50p ( practice + test I + test 2 + bonus )

== Exam ==
Exam's grade is the result of the following points:

Homework I + homework II + homework III + written examination (max 65p)
=3. Homework=
==Database homework==
* There has been given a PostgreSQL database, which consists of a simple student information system data.
* To take the task, you first have to register with your student code. This is necessary for creating an user for you and an user specific database, which has been filled with sample structure and data. You will have rights to insert, modify and delete rows in your database and feel free to do so.

'''[http://ewis.pld.ttu.ee/reg Registration]'''

* Connection parameters:
Host: ewis.pld.ttu.ee
Database: ''<student code>''
Port: 5432
User: ''<student code>''
Password: ''<password you chose during registration>''

* For managing the database, you can use some of postgre database clients, like:
** '''PgAdmin III''' (Windows, Linux, Mac OS)
** [http://ewis.pld.ttu.ee/mywebsql/ MyWebSQL] (web client)
** [http://ewis.pld.ttu.ee/phpPgAdmin/ phpPgAdmin] (web client)
* Data structure has been given with the image
[[File:Is_struct.png]]
* If there is a need to reset the initial database, you can use the following SQL statements for that - [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/3%20kodune/create_tables_en.sql Link]

===Tasks===
Create a text based user interface program, that would have the following functionality:
# Adding a student. User will be asked: first name, last name, date of birth. Program has to generate unique student code for each student. (2p)
# Modifying and deleting a student. (2p)
# Adding, modifying and deleting a course. (2p)
# Giving grade for a student for a specific course. When inserting a grade, the average grade should also be updated taking account the credit points. (2p)
# Searching students based on their weighted average grade. (2p) For example, if we want to find the best students we could specify condition 'avg > 4.6'

Program has to communicate with the given database and use it for reading and storing data.

Finished homework should be sent to '''reijo.olavi.komu@gmail.com'''

===Compiling code with PostgreSQL library===
To connect the PostgreSQL database within your C code, you have to have the connector libraries installed and the compiler has to know where to find them.

The easiest way to compile your program is using TUT's lab computers, where PostgreSQL is previously installed and the library can be easily included.
[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Guide] for connecting to lab computers over SSH

It is of course possible to install the PostgreSQL C libraries also on your own computer independent of your OS, but this can be time consuming on the first try.

For more information about setting it up yourself, you can see [[PostgreSQL setup]]

When compiling, you should include the header file in your C code:
<source lang="C">
#include <pgsql/libpg-fe.h>
</source>
Keep in mind that the location could be different if you choose to compile it from your own computer.

While compiling you should also give the linker argument '''-lpq'''. For example '''gcc -o program main.c -lpq'''.
===Helping materials===
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/db_tutorial.pdf Database task from practice class]
* [http://www.postgresql.org/docs/9.1/interactive/index.html PostgreSQL documentation]
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/sql-cheat-sheet.pdf SQL cheatsheet]
===C sample===
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/psql.c Sample] - Creates a connection with a database and queries 10 first rows.

IAG0582 - Programmeerimine II

2017-02-02T10:06:21Z

Hkinks: /* Andmebaasi kodutöö */

[[IAG0582 - Programming II|English course page]] [[File:United Kingdom.png|32px|link=IAG0582 - Programming II]]

== Materjalid ==
[https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428610&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_msg=&p_public=1&p_what=3&p_lang=ET&p_open_node2=107&p_session_id=2886060&p_id=100821&p_mode=1&p_pageid=OKM_AINE_WEB_OTSING Ainekaart]

Vladimir Viies - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAG0581,IAG0582,PROGRAMMEERIMINE/PR2/

Risto Heinsar - http://www.blue.pri.ee/ttu/

Lembit Jürimägi - http://ati.ttu.ee/~lembit/prog2/

===Vanad materjalid===

Hannes Kinks - http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582, http://git.hkinks.com/hkinks/iag0582/tree/master

''Helena Kruus - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0582/''

===Moodle materjalid===
Ise registreerumisega kursusele "IAG0582 Programmeerimine II".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4710

==Üldstruktuur==
Antud kursus on jätk kursusele „Programmeerimine I“, milles pearõhk oli pööratud ülesande lahendusalgoritmi koostamisele. „Programmeerimine II“ annab lisaks vajalike teadmisi algoritmi realiseerimisele kõrgkeele(C,C++,Java) keskkonnas.

Kursus on jaotatud 4ks mooduliks, kus iga moodul sisaldab näiteülesandeid, mis tuleb õppimise käigus kindlasti läbi lahendada.
Kahes esimeses moodulis on komplektid teemaakohaseid ülesandeid, millest vähemalt ühe lahenduse peaks saatma kursuse tuutorile, et kontrollida enda mõttekäiku.

Kahes viimases moodulis on testid koos vastustega – soovitus:vastuseid mitte eelnevalt piiluda. Vastasel juhul võib tekkida näiv tunne ülesande lihtsuse ja materjali arusaadavuse kohta.

Kolmandas moodulis on individuaalne kohustuslik kodune töö, mille lahendus tuleb vormistada vastavalt kursuse üldosas toodud juhendile.
Neljas moodul sisaldab kodust ülesannet, mille lahendamist tuleks teha rühmatööna. Rühm peaks koosnema 3 liikmest ja selle moodustamine võiks toimuda kas foorumi kaudu või siis tuutori poolt. Ülesandes on jällegi kindlalt eristatavad osad: 1- sideandmebaasiga, päringud 2- andmetöötlus, vastavalt ülesandele 3-kasutajaliides algandmete sisestamiseks ja tulemuse kuvamiseks.

Erandjuhuna võib õppija sooritada selle kodutöö üksinda, viimane on reegliks mikrokontrolleri programmeerimise valimisel kodutööks.

===Ainerõhud moodulites===
C programmi koostamisel on eriline koht viitadel, millede asjatundlik kasutamine muudab programmi kiiremaks ja effektiivsemaks.
Programmi töö käigus saab andmete poole pöörduda kas muutuja nime kaudu(keskkond seostab ise asukohaga mälus) või viida kaudu(sisaldab andmete asukoha mäluaadressit). Eriti selgelt väljendub viimase kasutamise effektiivsus töös massiividega. On selge, et ühest programmi moodulist , teise programmi moodulisse massiivi edastamine palju ressursinõudlikum, kui ainult selle esimese elemendi edastus. Viidaga teeme aga just viimast!

Teine tee andmetöötluse effektiivsuse tõstmiseks on andmete ühildamine ühtseks muutujaks. Näiteks kui on meil ülesanne, kus nõutakse üliõpilaste keskmiste hinnete leidmist, on sellise struktuurse muutuja kasutamine, mis sisaldab nii üliõpilase identifikaatorit, kui tema hindeid, tunduvalt arusaadavam, kui mitme erineva massiivi kasutuselevõtt. Objektorienteeritud programmeerimises(OOP) minnakse aga veelgi edasi ja ühendatakse struktuursed andmed neid töötlevate programmimoodulitega.
Kahes esimeses moodulis tuleb peatähelepanu keskendada viida mõistele ja selle kasutamise võimalustele.
Operatsioonisüsteem eraldab igale programmile sisemälus teatud mälu. Andmetele eraldavat osa juhib programm, kasutades kas statilist või dünaamilist mälueraldamist. Esimesel juhul peab kogu eraldatav mälu olema kirjeldatud programmi töö alguseks. Teisel juhul ei , töö käigus saab mälu vajadus muutuda.

Kolmas moodul ongi pühendatud dünaamilisele mälujaotusele, mis sisaldab alati kahte tegevust: mälu hõivamist ja selle vabastamist. Üheks mälu dünaamilise kasutamise võtteks on rekursiooni kasutamine. Viimane võimaldab veel taandada ülesande keerukust, näiteks n! leidmine asendub (n-1)! Leidmisega.Rekursiooni vale kasutamine aga „kurnab“ arvutiressursse. Selle temaatika kinnistamiseks tuleb sooritada esimene kodutöö.

Neljas moodul on kokkuvõtlik ja võimaldab teise kodutöö sooritamisel kontrollida eelnenu omandamise taset. Samuti lõppeb neljas moodul kontrolltöö sooritamisega, mis annab eelduse edukaks eksamiks.
Moodulis pakutav , OOP tutvustav materjal, on lisamaterjali staatuses ja selle valdamine eksamil ei ole kohustuslik, kuid meeldiv võimalus näidata enda häid teadmisi.

== Õppetöö ==
=== Kontrolltööd ===
I kontrolltöö 5. nädal kirjed ja failid (20p)

II kontrolltöö 12. nädal dünaamiline mälujaotus (20p)

Kontrolltööd toimuvad loengus.

=== Kodused tööd ===
I kodune töö - 15p kirjed ja failid

II kodune töö - 15p dünaamiline mälujaotus, rekursiivsus

III kodune töö - 10p valikuline:
* mikrokontrolleri ülesanne
* andmebaasi ülesanne
Esimesed kaks kodust tööd peavad olema tehtud enne eeleksamit 16 nädal neljapäev. Kolmanda koduse töö tähtaeg kuni eksamisessiooni lõpuni.

=== Praktika ===
Kokku on praktika eest võimalik kokku saada 36p
* kohaloleku eest 1p (kokku max 14p)
* tunniülesanded kokku max 22p. Sellest 4p moodustavad kaks külalispraktikumi:
** andmebaasi ülesanne max 2p
** mikrokontrolleri ülesanne max 2p

=== Eksamieeldus ===
# Eeleksami soorituse eelduseks on 61p enne 01.05.2017.
# Eksami soorituse eelduseks eksamisessioonil on 50p (praktika + kontrolltöö 1 + kontrolltöö 2 + boonus (max 10p))

=== Eksam ===
Eksami hinne kujuneb välja järgmiste punktide arvelt:
Kodutöö 1 + kodutöö 2 + kodutöö 3 + kirjalik eksamitöö(max 65p)

Plagiaadikahtluse puhul on esitatud töö hindeks 1p. Punktide parandamiseks tuleb osata oma tööd kaitsta.

==3. Kodutöö==
Kolmanda kodutöö tegemiseks on üliõpilasel valikuvabadus. Mõlemad kodutööd on sissejuhatuseks spetsiifilisematesse teemadesse.
# Andmebaasi ülesanne - Suunaga rohkem tarkvara ja infosüsteemide poole andes ülevaate andmebaaside kasutusest ja PostgreSQL andmebaasimootorist. Ülesande käigus tuleb luua minimalistlik õppeinfosüsteem, mis suhtleks andmebaasiga.
# Mikrokontrolleri ülesanne - Suunaga riistvaralähedasema programmeerimise poole. Ülesande käigus õpitakse mikrokontrollerit programmeerima.
===Andmebaasi kodutöö===
''Teemat puudutav [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/db_praks.pdf tunniülesanne]''

* Antud ülesande kaal on 10p.
* Ette on antud olemasolev PostgreSQL andmebaas, mis sisaldab endas lihtsa kursuste haldamiseks mõeldud infosüsteemi andmeid.
Kõigepealt tuleks registreerida oma tudengikoodiga, mille tulemusena loodakse tudengikoodi nimega kasutaja ja sellele vastav andmebaas. Loodavas andmebaasis on olemas õigused nii kirjete lugemiseks, kui ka lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.
'''[http://ewis.pld.ttu.ee/reg Registreerimine]'''
* Andmed ühendumiseks:
Host: ewis.pld.ttu.ee
Andmebaas: ''<tudengikood>''
Port: 5432
Kasutaja: ''<tudengikood>''
Parool: ''<registreerimisel valitud parool>''
* Andmebaasi visuaalseks haldamiseks võib kasutada mõnda selleks ettenähtud tarkvara, nt
** PgAdmin III
** [http://ewis.pld.ttu.ee/mywebsql/ MyWebSQL]
** [http://ewis.pld.ttu.ee/phpPgAdmin/ phpPgAdmin]
* Andmestruktuur
[[File:Is_struct.png]]
* Kui on vajadus algne andmebaas taastada, siis selleks võib kasutada järgnevat SQL koodi - [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/3%20kodune/create_tables.sql Link]
* Kodutöö saata aadressile '''reijo.olavi.komu@gmail.com'''
====Ülesanded====
Koostada tekstipõhise kasutajaliidesega programm, mis võimaldaks kasutada järgmist funktsionaalsust:
# Tudengi lisamine. Kasutajalt küsitakse: eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev. Programm peaks looma iga tudengi jaoks unikaalse tudengikoodi. (2p)
# Tudengi muutmine ja kustutamine. (2p)
# Aine lisamine, muutmine, kustutamine. (2p)
# Hinde lisamine õpilasele vastava aine eest. Hinde lisamisel peaks ka uuendama kaalutud keskhinnet (student.average_grade) võttes arvesse ainepunkte (subject.credits). (2p)
# Tudengite otsing kkh põhjal. Nt. otsimaks keda eksmatrikuleerida, peaks saama anda ette tingimuse ''kaalutud keskhinne < 1'' või kellele cum laude anda tingimusel ''kaalutud keskhinne > 4.8''. (2p)

Programm peab liidestuma etteantud andmebaasiga ning kasutama seda andmete lugemiseks ja hoiustamiseks.

Suureks plussiks on:
* Sisendi valideerimine ehk programm ei jookse kokku ega lähe tsüklisse, kui sisestatakse näiteks numbri asemel täht.
* Makefile kasutus kompileerimisel.

====PostgreSQL teegiga koodi kompileerimine====
Selleks, et kirjutada C koodi, mis ühenduks PostgreSQL andmebaasiga, on vaja eelnevalt paigaldada vastav ''connector'' teek (libpq) ja kompilaatorile selgeks teha, kust neid leida.

Kompileerida on kõige lihtsam kasutades TTÜ klassiarvuteid, kus on PostgreSQL eelnevalt paigaldatud. Selleks tuleks SSH abil ühenduda mõnda klassiarvutisse. Selle kohta on põhjalikumad juhendid:
*[http://ati.ttu.ee/wiki/index.php/Arvutiklassis_t%C3%B6%C3%B6tamise_juhend#Ligip.C3.A4.C3.A4s_v.C3.A4ljastpoolt_.C3.BClikooli_sisev.C3.B5rke Üldisem info väljastpoolt sisevõrku töötamise kohta]
*[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Piltidega juhend Putty kohta]

Kui on sellegipoolest soovi enda arvutis kõnealune libpq teek ise paigaldada, siis abiks on järgnev juhend:
*[[PostgreSQL setup]]

Kompileerides tuleks kindlasti lisada oma C koodis vastav teek:
<source lang="C">
#include <pgsql/libpg-fe.h>
</source>
Kui olete teegi ise paigaldanud, siis selle asukoht võib varieeruda ja peaksite asendama nt ''#include <libpg-fe.h>''.

Kompileerimisel tuleb anda ka lisaargument linkerile '''-lpq'''. Näiteks ''gcc -o program main.c -lpq''.
====Abimaterjalid====
* [http://www.postgresql.org/docs/9.1/interactive/index.html PostgreSQL dokumentatsioon]
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/sql-cheat-sheet.pdf SQL cheatsheet]
* Ülesannet võib lahendada meelepärases programmeerimiskeeles. C kohta on olemas näidiskood ja põhjalikum juhis kompileerimiseks. Java puhul on toodud samuti näidisprogramm, kuid ülejäänud keelte puhul tuleks PostgreSQL andmebaasiga ühenduse loomine iseseisvalt selgeks teha.

=====C Näidiskood=====
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/psql.c Näidiskood] - loob ühenduse eelnimetatud PostgreSQL andmebaasiga ja pärib 10 esimest kirjet.

=== Mikrokontrolleri ülesanne ===
Juhendi leiab aadressilt [http://blue.pri.ee/ttu/ http://blue.pri.ee/ttu/]

IAG0582 - Programmeerimine II

2017-02-02T09:45:27Z

Hkinks:

[[IAG0582 - Programming II|English course page]] [[File:United Kingdom.png|32px|link=IAG0582 - Programming II]]

== Materjalid ==
[https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428610&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_msg=&p_public=1&p_what=3&p_lang=ET&p_open_node2=107&p_session_id=2886060&p_id=100821&p_mode=1&p_pageid=OKM_AINE_WEB_OTSING Ainekaart]

Vladimir Viies - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAG0581,IAG0582,PROGRAMMEERIMINE/PR2/

Risto Heinsar - http://www.blue.pri.ee/ttu/

Lembit Jürimägi - http://ati.ttu.ee/~lembit/prog2/

===Vanad materjalid===

Hannes Kinks - http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582, http://git.hkinks.com/hkinks/iag0582/tree/master

''Helena Kruus - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0582/''

===Moodle materjalid===
Ise registreerumisega kursusele "IAG0582 Programmeerimine II".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4710

==Üldstruktuur==
Antud kursus on jätk kursusele „Programmeerimine I“, milles pearõhk oli pööratud ülesande lahendusalgoritmi koostamisele. „Programmeerimine II“ annab lisaks vajalike teadmisi algoritmi realiseerimisele kõrgkeele(C,C++,Java) keskkonnas.

Kursus on jaotatud 4ks mooduliks, kus iga moodul sisaldab näiteülesandeid, mis tuleb õppimise käigus kindlasti läbi lahendada.
Kahes esimeses moodulis on komplektid teemaakohaseid ülesandeid, millest vähemalt ühe lahenduse peaks saatma kursuse tuutorile, et kontrollida enda mõttekäiku.

Kahes viimases moodulis on testid koos vastustega – soovitus:vastuseid mitte eelnevalt piiluda. Vastasel juhul võib tekkida näiv tunne ülesande lihtsuse ja materjali arusaadavuse kohta.

Kolmandas moodulis on individuaalne kohustuslik kodune töö, mille lahendus tuleb vormistada vastavalt kursuse üldosas toodud juhendile.
Neljas moodul sisaldab kodust ülesannet, mille lahendamist tuleks teha rühmatööna. Rühm peaks koosnema 3 liikmest ja selle moodustamine võiks toimuda kas foorumi kaudu või siis tuutori poolt. Ülesandes on jällegi kindlalt eristatavad osad: 1- sideandmebaasiga, päringud 2- andmetöötlus, vastavalt ülesandele 3-kasutajaliides algandmete sisestamiseks ja tulemuse kuvamiseks.

Erandjuhuna võib õppija sooritada selle kodutöö üksinda, viimane on reegliks mikrokontrolleri programmeerimise valimisel kodutööks.

===Ainerõhud moodulites===
C programmi koostamisel on eriline koht viitadel, millede asjatundlik kasutamine muudab programmi kiiremaks ja effektiivsemaks.
Programmi töö käigus saab andmete poole pöörduda kas muutuja nime kaudu(keskkond seostab ise asukohaga mälus) või viida kaudu(sisaldab andmete asukoha mäluaadressit). Eriti selgelt väljendub viimase kasutamise effektiivsus töös massiividega. On selge, et ühest programmi moodulist , teise programmi moodulisse massiivi edastamine palju ressursinõudlikum, kui ainult selle esimese elemendi edastus. Viidaga teeme aga just viimast!

Teine tee andmetöötluse effektiivsuse tõstmiseks on andmete ühildamine ühtseks muutujaks. Näiteks kui on meil ülesanne, kus nõutakse üliõpilaste keskmiste hinnete leidmist, on sellise struktuurse muutuja kasutamine, mis sisaldab nii üliõpilase identifikaatorit, kui tema hindeid, tunduvalt arusaadavam, kui mitme erineva massiivi kasutuselevõtt. Objektorienteeritud programmeerimises(OOP) minnakse aga veelgi edasi ja ühendatakse struktuursed andmed neid töötlevate programmimoodulitega.
Kahes esimeses moodulis tuleb peatähelepanu keskendada viida mõistele ja selle kasutamise võimalustele.
Operatsioonisüsteem eraldab igale programmile sisemälus teatud mälu. Andmetele eraldavat osa juhib programm, kasutades kas statilist või dünaamilist mälueraldamist. Esimesel juhul peab kogu eraldatav mälu olema kirjeldatud programmi töö alguseks. Teisel juhul ei , töö käigus saab mälu vajadus muutuda.

Kolmas moodul ongi pühendatud dünaamilisele mälujaotusele, mis sisaldab alati kahte tegevust: mälu hõivamist ja selle vabastamist. Üheks mälu dünaamilise kasutamise võtteks on rekursiooni kasutamine. Viimane võimaldab veel taandada ülesande keerukust, näiteks n! leidmine asendub (n-1)! Leidmisega.Rekursiooni vale kasutamine aga „kurnab“ arvutiressursse. Selle temaatika kinnistamiseks tuleb sooritada esimene kodutöö.

Neljas moodul on kokkuvõtlik ja võimaldab teise kodutöö sooritamisel kontrollida eelnenu omandamise taset. Samuti lõppeb neljas moodul kontrolltöö sooritamisega, mis annab eelduse edukaks eksamiks.
Moodulis pakutav , OOP tutvustav materjal, on lisamaterjali staatuses ja selle valdamine eksamil ei ole kohustuslik, kuid meeldiv võimalus näidata enda häid teadmisi.

== Õppetöö ==
=== Kontrolltööd ===
I kontrolltöö 5. nädal kirjed ja failid (20p)

II kontrolltöö 12. nädal dünaamiline mälujaotus (20p)

Kontrolltööd toimuvad loengus.

=== Kodused tööd ===
I kodune töö - 15p kirjed ja failid

II kodune töö - 15p dünaamiline mälujaotus, rekursiivsus

III kodune töö - 10p valikuline:
* mikrokontrolleri ülesanne
* andmebaasi ülesanne
Esimesed kaks kodust tööd peavad olema tehtud enne eeleksamit 16 nädal neljapäev. Kolmanda koduse töö tähtaeg kuni eksamisessiooni lõpuni.

=== Praktika ===
Kokku on praktika eest võimalik kokku saada 36p
* kohaloleku eest 1p (kokku max 14p)
* tunniülesanded kokku max 22p. Sellest 4p moodustavad kaks külalispraktikumi:
** andmebaasi ülesanne max 2p
** mikrokontrolleri ülesanne max 2p

=== Eksamieeldus ===
# Eeleksami soorituse eelduseks on 61p enne 01.05.2017.
# Eksami soorituse eelduseks eksamisessioonil on 50p (praktika + kontrolltöö 1 + kontrolltöö 2 + boonus (max 10p))

=== Eksam ===
Eksami hinne kujuneb välja järgmiste punktide arvelt:
Kodutöö 1 + kodutöö 2 + kodutöö 3 + kirjalik eksamitöö(max 65p)

Plagiaadikahtluse puhul on esitatud töö hindeks 1p. Punktide parandamiseks tuleb osata oma tööd kaitsta.

==3. Kodutöö==
Kolmanda kodutöö tegemiseks on üliõpilasel valikuvabadus. Mõlemad kodutööd on sissejuhatuseks spetsiifilisematesse teemadesse.
# Andmebaasi ülesanne - Suunaga rohkem tarkvara ja infosüsteemide poole andes ülevaate andmebaaside kasutusest ja PostgreSQL andmebaasimootorist. Ülesande käigus tuleb luua minimalistlik õppeinfosüsteem, mis suhtleks andmebaasiga.
# Mikrokontrolleri ülesanne - Suunaga riistvaralähedasema programmeerimise poole. Ülesande käigus õpitakse mikrokontrollerit programmeerima.
===Andmebaasi kodutöö===
''Teemat puudutav [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/db_praks.pdf tunniülesanne]''

* Antud ülesande kaal on 10p.
* Ette on antud olemasolev PostgreSQL andmebaas, mis sisaldab endas lihtsa kursuste haldamiseks mõeldud infosüsteemi andmeid.
Kõigepealt tuleks registreerida oma tudengikoodiga, mille tulemusena loodakse tudengikoodi nimega kasutaja ja sellele vastav andmebaas. Loodavas andmebaasis on olemas õigused nii kirjete lugemiseks, kui ka lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.
'''[http://ewis.pld.ttu.ee/reg Registreerimine]'''
* Andmed ühendumiseks:
Host: ewis.pld.ttu.ee
Andmebaas: ''<tudengikood>''
Port: 5432
Kasutaja: ''<tudengikood>''
Parool: ''<registreerimisel valitud parool>''
* Andmebaasi visuaalseks haldamiseks võib kasutada mõnda selleks ettenähtud tarkvara, nt
** PgAdmin III
** [http://ewis.pld.ttu.ee/mywebsql/ MyWebSQL]
** [http://ewis.pld.ttu.ee/phpPgAdmin/ phpPgAdmin]
* Andmestruktuur
[[File:Is_struct.png]]
* Kui on vajadus algne andmebaas taastada, siis selleks võib kasutada järgnevat SQL koodi - [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/3%20kodune/create_tables.sql Link]
* Kodutöö saata aadressile '''hkinks@ati.ttu.ee'''
====Ülesanded====
Koostada tekstipõhise kasutajaliidesega programm, mis võimaldaks kasutada järgmist funktsionaalsust:
# Tudengi lisamine. Kasutajalt küsitakse: eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev. Programm peaks looma iga tudengi jaoks unikaalse tudengikoodi. (2p)
# Tudengi muutmine ja kustutamine. (2p)
# Aine lisamine, muutmine, kustutamine. (2p)
# Hinde lisamine õpilasele vastava aine eest. Hinde lisamisel peaks ka uuendama kaalutud keskhinnet (student.average_grade) võttes arvesse ainepunkte (subject.credits). (2p)
# Tudengite otsing kkh põhjal. Nt. otsimaks keda eksmatrikuleerida, peaks saama anda ette tingimuse ''kaalutud keskhinne < 1'' või kellele cum laude anda tingimusel ''kaalutud keskhinne > 4.8''. (2p)

Programm peab liidestuma etteantud andmebaasiga ning kasutama seda andmete lugemiseks ja hoiustamiseks.

Suureks plussiks on:
* Sisendi valideerimine ehk programm ei jookse kokku ega lähe tsüklisse, kui sisestatakse näiteks numbri asemel täht.
* Makefile kasutus kompileerimisel.

====PostgreSQL teegiga koodi kompileerimine====
Selleks, et kirjutada C koodi, mis ühenduks PostgreSQL andmebaasiga, on vaja eelnevalt paigaldada vastav ''connector'' teek (libpq) ja kompilaatorile selgeks teha, kust neid leida.

Kompileerida on kõige lihtsam kasutades TTÜ klassiarvuteid, kus on PostgreSQL eelnevalt paigaldatud. Selleks tuleks SSH abil ühenduda mõnda klassiarvutisse. Selle kohta on põhjalikumad juhendid:
*[http://ati.ttu.ee/wiki/index.php/Arvutiklassis_t%C3%B6%C3%B6tamise_juhend#Ligip.C3.A4.C3.A4s_v.C3.A4ljastpoolt_.C3.BClikooli_sisev.C3.B5rke Üldisem info väljastpoolt sisevõrku töötamise kohta]
*[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Piltidega juhend Putty kohta]

Kui on sellegipoolest soovi enda arvutis kõnealune libpq teek ise paigaldada, siis abiks on järgnev juhend:
*[[PostgreSQL setup]]

Kompileerides tuleks kindlasti lisada oma C koodis vastav teek:
<source lang="C">
#include <pgsql/libpg-fe.h>
</source>
Kui olete teegi ise paigaldanud, siis selle asukoht võib varieeruda ja peaksite asendama nt ''#include <libpg-fe.h>''.

Kompileerimisel tuleb anda ka lisaargument linkerile '''-lpq'''. Näiteks ''gcc -o program main.c -lpq''.
====Abimaterjalid====
* [http://www.postgresql.org/docs/9.1/interactive/index.html PostgreSQL dokumentatsioon]
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/sql-cheat-sheet.pdf SQL cheatsheet]
* Ülesannet võib lahendada meelepärases programmeerimiskeeles. C kohta on olemas näidiskood ja põhjalikum juhis kompileerimiseks. Java puhul on toodud samuti näidisprogramm, kuid ülejäänud keelte puhul tuleks PostgreSQL andmebaasiga ühenduse loomine iseseisvalt selgeks teha.

=====C Näidiskood=====
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/psql.c Näidiskood] - loob ühenduse eelnimetatud PostgreSQL andmebaasiga ja pärib 10 esimest kirjet.

=== Mikrokontrolleri ülesanne ===
Juhendi leiab aadressilt [http://blue.pri.ee/ttu/ http://blue.pri.ee/ttu/]

IAG0582 - Programmeerimine II

2017-02-02T09:45:03Z

Hkinks:

[[IAG0582 - Programming II|English course page]] [[File:United Kingdom.png|32px|link=IAG0582 - Programming II]]

== Materjalid ==
[https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428610&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_msg=&p_public=1&p_what=3&p_lang=ET&p_open_node2=107&p_session_id=2886060&p_id=100821&p_mode=1&p_pageid=OKM_AINE_WEB_OTSING Ainekaart]

Vladimir Viies - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAG0581,IAG0582,PROGRAMMEERIMINE/PR2/

Risto Heinsar - http://www.blue.pri.ee/ttu/

Lembit Jürimägi - http://ati.ttu.ee/~lembit/prog2/

''Vanad materjalid''

Hannes Kinks - http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582, http://git.hkinks.com/hkinks/iag0582/tree/master

''Helena Kruus - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0582/''

===Moodle materjalid===
Ise registreerumisega kursusele "IAG0582 Programmeerimine II".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4710

==Üldstruktuur==
Antud kursus on jätk kursusele „Programmeerimine I“, milles pearõhk oli pööratud ülesande lahendusalgoritmi koostamisele. „Programmeerimine II“ annab lisaks vajalike teadmisi algoritmi realiseerimisele kõrgkeele(C,C++,Java) keskkonnas.

Kursus on jaotatud 4ks mooduliks, kus iga moodul sisaldab näiteülesandeid, mis tuleb õppimise käigus kindlasti läbi lahendada.
Kahes esimeses moodulis on komplektid teemaakohaseid ülesandeid, millest vähemalt ühe lahenduse peaks saatma kursuse tuutorile, et kontrollida enda mõttekäiku.

Kahes viimases moodulis on testid koos vastustega – soovitus:vastuseid mitte eelnevalt piiluda. Vastasel juhul võib tekkida näiv tunne ülesande lihtsuse ja materjali arusaadavuse kohta.

Kolmandas moodulis on individuaalne kohustuslik kodune töö, mille lahendus tuleb vormistada vastavalt kursuse üldosas toodud juhendile.
Neljas moodul sisaldab kodust ülesannet, mille lahendamist tuleks teha rühmatööna. Rühm peaks koosnema 3 liikmest ja selle moodustamine võiks toimuda kas foorumi kaudu või siis tuutori poolt. Ülesandes on jällegi kindlalt eristatavad osad: 1- sideandmebaasiga, päringud 2- andmetöötlus, vastavalt ülesandele 3-kasutajaliides algandmete sisestamiseks ja tulemuse kuvamiseks.

Erandjuhuna võib õppija sooritada selle kodutöö üksinda, viimane on reegliks mikrokontrolleri programmeerimise valimisel kodutööks.

===Ainerõhud moodulites===
C programmi koostamisel on eriline koht viitadel, millede asjatundlik kasutamine muudab programmi kiiremaks ja effektiivsemaks.
Programmi töö käigus saab andmete poole pöörduda kas muutuja nime kaudu(keskkond seostab ise asukohaga mälus) või viida kaudu(sisaldab andmete asukoha mäluaadressit). Eriti selgelt väljendub viimase kasutamise effektiivsus töös massiividega. On selge, et ühest programmi moodulist , teise programmi moodulisse massiivi edastamine palju ressursinõudlikum, kui ainult selle esimese elemendi edastus. Viidaga teeme aga just viimast!

Teine tee andmetöötluse effektiivsuse tõstmiseks on andmete ühildamine ühtseks muutujaks. Näiteks kui on meil ülesanne, kus nõutakse üliõpilaste keskmiste hinnete leidmist, on sellise struktuurse muutuja kasutamine, mis sisaldab nii üliõpilase identifikaatorit, kui tema hindeid, tunduvalt arusaadavam, kui mitme erineva massiivi kasutuselevõtt. Objektorienteeritud programmeerimises(OOP) minnakse aga veelgi edasi ja ühendatakse struktuursed andmed neid töötlevate programmimoodulitega.
Kahes esimeses moodulis tuleb peatähelepanu keskendada viida mõistele ja selle kasutamise võimalustele.
Operatsioonisüsteem eraldab igale programmile sisemälus teatud mälu. Andmetele eraldavat osa juhib programm, kasutades kas statilist või dünaamilist mälueraldamist. Esimesel juhul peab kogu eraldatav mälu olema kirjeldatud programmi töö alguseks. Teisel juhul ei , töö käigus saab mälu vajadus muutuda.

Kolmas moodul ongi pühendatud dünaamilisele mälujaotusele, mis sisaldab alati kahte tegevust: mälu hõivamist ja selle vabastamist. Üheks mälu dünaamilise kasutamise võtteks on rekursiooni kasutamine. Viimane võimaldab veel taandada ülesande keerukust, näiteks n! leidmine asendub (n-1)! Leidmisega.Rekursiooni vale kasutamine aga „kurnab“ arvutiressursse. Selle temaatika kinnistamiseks tuleb sooritada esimene kodutöö.

Neljas moodul on kokkuvõtlik ja võimaldab teise kodutöö sooritamisel kontrollida eelnenu omandamise taset. Samuti lõppeb neljas moodul kontrolltöö sooritamisega, mis annab eelduse edukaks eksamiks.
Moodulis pakutav , OOP tutvustav materjal, on lisamaterjali staatuses ja selle valdamine eksamil ei ole kohustuslik, kuid meeldiv võimalus näidata enda häid teadmisi.

== Õppetöö ==
=== Kontrolltööd ===
I kontrolltöö 5. nädal kirjed ja failid (20p)

II kontrolltöö 12. nädal dünaamiline mälujaotus (20p)

Kontrolltööd toimuvad loengus.

=== Kodused tööd ===
I kodune töö - 15p kirjed ja failid

II kodune töö - 15p dünaamiline mälujaotus, rekursiivsus

III kodune töö - 10p valikuline:
* mikrokontrolleri ülesanne
* andmebaasi ülesanne
Esimesed kaks kodust tööd peavad olema tehtud enne eeleksamit 16 nädal neljapäev. Kolmanda koduse töö tähtaeg kuni eksamisessiooni lõpuni.

=== Praktika ===
Kokku on praktika eest võimalik kokku saada 36p
* kohaloleku eest 1p (kokku max 14p)
* tunniülesanded kokku max 22p. Sellest 4p moodustavad kaks külalispraktikumi:
** andmebaasi ülesanne max 2p
** mikrokontrolleri ülesanne max 2p

=== Eksamieeldus ===
# Eeleksami soorituse eelduseks on 61p enne 01.05.2017.
# Eksami soorituse eelduseks eksamisessioonil on 50p (praktika + kontrolltöö 1 + kontrolltöö 2 + boonus (max 10p))

=== Eksam ===
Eksami hinne kujuneb välja järgmiste punktide arvelt:
Kodutöö 1 + kodutöö 2 + kodutöö 3 + kirjalik eksamitöö(max 65p)

Plagiaadikahtluse puhul on esitatud töö hindeks 1p. Punktide parandamiseks tuleb osata oma tööd kaitsta.

==3. Kodutöö==
Kolmanda kodutöö tegemiseks on üliõpilasel valikuvabadus. Mõlemad kodutööd on sissejuhatuseks spetsiifilisematesse teemadesse.
# Andmebaasi ülesanne - Suunaga rohkem tarkvara ja infosüsteemide poole andes ülevaate andmebaaside kasutusest ja PostgreSQL andmebaasimootorist. Ülesande käigus tuleb luua minimalistlik õppeinfosüsteem, mis suhtleks andmebaasiga.
# Mikrokontrolleri ülesanne - Suunaga riistvaralähedasema programmeerimise poole. Ülesande käigus õpitakse mikrokontrollerit programmeerima.
===Andmebaasi kodutöö===
''Teemat puudutav [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/db_praks.pdf tunniülesanne]''

* Antud ülesande kaal on 10p.
* Ette on antud olemasolev PostgreSQL andmebaas, mis sisaldab endas lihtsa kursuste haldamiseks mõeldud infosüsteemi andmeid.
Kõigepealt tuleks registreerida oma tudengikoodiga, mille tulemusena loodakse tudengikoodi nimega kasutaja ja sellele vastav andmebaas. Loodavas andmebaasis on olemas õigused nii kirjete lugemiseks, kui ka lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.
'''[http://ewis.pld.ttu.ee/reg Registreerimine]'''
* Andmed ühendumiseks:
Host: ewis.pld.ttu.ee
Andmebaas: ''<tudengikood>''
Port: 5432
Kasutaja: ''<tudengikood>''
Parool: ''<registreerimisel valitud parool>''
* Andmebaasi visuaalseks haldamiseks võib kasutada mõnda selleks ettenähtud tarkvara, nt
** PgAdmin III
** [http://ewis.pld.ttu.ee/mywebsql/ MyWebSQL]
** [http://ewis.pld.ttu.ee/phpPgAdmin/ phpPgAdmin]
* Andmestruktuur
[[File:Is_struct.png]]
* Kui on vajadus algne andmebaas taastada, siis selleks võib kasutada järgnevat SQL koodi - [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/3%20kodune/create_tables.sql Link]
* Kodutöö saata aadressile '''hkinks@ati.ttu.ee'''
====Ülesanded====
Koostada tekstipõhise kasutajaliidesega programm, mis võimaldaks kasutada järgmist funktsionaalsust:
# Tudengi lisamine. Kasutajalt küsitakse: eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev. Programm peaks looma iga tudengi jaoks unikaalse tudengikoodi. (2p)
# Tudengi muutmine ja kustutamine. (2p)
# Aine lisamine, muutmine, kustutamine. (2p)
# Hinde lisamine õpilasele vastava aine eest. Hinde lisamisel peaks ka uuendama kaalutud keskhinnet (student.average_grade) võttes arvesse ainepunkte (subject.credits). (2p)
# Tudengite otsing kkh põhjal. Nt. otsimaks keda eksmatrikuleerida, peaks saama anda ette tingimuse ''kaalutud keskhinne < 1'' või kellele cum laude anda tingimusel ''kaalutud keskhinne > 4.8''. (2p)

Programm peab liidestuma etteantud andmebaasiga ning kasutama seda andmete lugemiseks ja hoiustamiseks.

Suureks plussiks on:
* Sisendi valideerimine ehk programm ei jookse kokku ega lähe tsüklisse, kui sisestatakse näiteks numbri asemel täht.
* Makefile kasutus kompileerimisel.

====PostgreSQL teegiga koodi kompileerimine====
Selleks, et kirjutada C koodi, mis ühenduks PostgreSQL andmebaasiga, on vaja eelnevalt paigaldada vastav ''connector'' teek (libpq) ja kompilaatorile selgeks teha, kust neid leida.

Kompileerida on kõige lihtsam kasutades TTÜ klassiarvuteid, kus on PostgreSQL eelnevalt paigaldatud. Selleks tuleks SSH abil ühenduda mõnda klassiarvutisse. Selle kohta on põhjalikumad juhendid:
*[http://ati.ttu.ee/wiki/index.php/Arvutiklassis_t%C3%B6%C3%B6tamise_juhend#Ligip.C3.A4.C3.A4s_v.C3.A4ljastpoolt_.C3.BClikooli_sisev.C3.B5rke Üldisem info väljastpoolt sisevõrku töötamise kohta]
*[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Piltidega juhend Putty kohta]

Kui on sellegipoolest soovi enda arvutis kõnealune libpq teek ise paigaldada, siis abiks on järgnev juhend:
*[[PostgreSQL setup]]

Kompileerides tuleks kindlasti lisada oma C koodis vastav teek:
<source lang="C">
#include <pgsql/libpg-fe.h>
</source>
Kui olete teegi ise paigaldanud, siis selle asukoht võib varieeruda ja peaksite asendama nt ''#include <libpg-fe.h>''.

Kompileerimisel tuleb anda ka lisaargument linkerile '''-lpq'''. Näiteks ''gcc -o program main.c -lpq''.
====Abimaterjalid====
* [http://www.postgresql.org/docs/9.1/interactive/index.html PostgreSQL dokumentatsioon]
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/sql-cheat-sheet.pdf SQL cheatsheet]
* Ülesannet võib lahendada meelepärases programmeerimiskeeles. C kohta on olemas näidiskood ja põhjalikum juhis kompileerimiseks. Java puhul on toodud samuti näidisprogramm, kuid ülejäänud keelte puhul tuleks PostgreSQL andmebaasiga ühenduse loomine iseseisvalt selgeks teha.

=====C Näidiskood=====
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/psql.c Näidiskood] - loob ühenduse eelnimetatud PostgreSQL andmebaasiga ja pärib 10 esimest kirjet.

=== Mikrokontrolleri ülesanne ===
Juhendi leiab aadressilt [http://blue.pri.ee/ttu/ http://blue.pri.ee/ttu/]

IAG0582 - Programmeerimine II

2017-02-02T09:44:47Z

Hkinks:

[[IAG0582 - Programming II|English course page]] [[File:United Kingdom.png|32px|link=IAG0582 - Programming II]]

== Materjalid ==
[https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428610&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_msg=&p_public=1&p_what=3&p_lang=ET&p_open_node2=107&p_session_id=2886060&p_id=100821&p_mode=1&p_pageid=OKM_AINE_WEB_OTSING Ainekaart]

Vladimir Viies - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAG0581,IAG0582,PROGRAMMEERIMINE/PR2/

Risto Heinsar - http://www.blue.pri.ee/ttu/

Lembit Jürimägi - http://ati.ttu.ee/~lembit/prog2/

''Vanad materjalid''
Hannes Kinks - http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582, http://git.hkinks.com/hkinks/iag0582/tree/master
''Helena Kruus - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0582/''

===Moodle materjalid===
Ise registreerumisega kursusele "IAG0582 Programmeerimine II".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4710

==Üldstruktuur==
Antud kursus on jätk kursusele „Programmeerimine I“, milles pearõhk oli pööratud ülesande lahendusalgoritmi koostamisele. „Programmeerimine II“ annab lisaks vajalike teadmisi algoritmi realiseerimisele kõrgkeele(C,C++,Java) keskkonnas.

Kursus on jaotatud 4ks mooduliks, kus iga moodul sisaldab näiteülesandeid, mis tuleb õppimise käigus kindlasti läbi lahendada.
Kahes esimeses moodulis on komplektid teemaakohaseid ülesandeid, millest vähemalt ühe lahenduse peaks saatma kursuse tuutorile, et kontrollida enda mõttekäiku.

Kahes viimases moodulis on testid koos vastustega – soovitus:vastuseid mitte eelnevalt piiluda. Vastasel juhul võib tekkida näiv tunne ülesande lihtsuse ja materjali arusaadavuse kohta.

Kolmandas moodulis on individuaalne kohustuslik kodune töö, mille lahendus tuleb vormistada vastavalt kursuse üldosas toodud juhendile.
Neljas moodul sisaldab kodust ülesannet, mille lahendamist tuleks teha rühmatööna. Rühm peaks koosnema 3 liikmest ja selle moodustamine võiks toimuda kas foorumi kaudu või siis tuutori poolt. Ülesandes on jällegi kindlalt eristatavad osad: 1- sideandmebaasiga, päringud 2- andmetöötlus, vastavalt ülesandele 3-kasutajaliides algandmete sisestamiseks ja tulemuse kuvamiseks.

Erandjuhuna võib õppija sooritada selle kodutöö üksinda, viimane on reegliks mikrokontrolleri programmeerimise valimisel kodutööks.

===Ainerõhud moodulites===
C programmi koostamisel on eriline koht viitadel, millede asjatundlik kasutamine muudab programmi kiiremaks ja effektiivsemaks.
Programmi töö käigus saab andmete poole pöörduda kas muutuja nime kaudu(keskkond seostab ise asukohaga mälus) või viida kaudu(sisaldab andmete asukoha mäluaadressit). Eriti selgelt väljendub viimase kasutamise effektiivsus töös massiividega. On selge, et ühest programmi moodulist , teise programmi moodulisse massiivi edastamine palju ressursinõudlikum, kui ainult selle esimese elemendi edastus. Viidaga teeme aga just viimast!

Teine tee andmetöötluse effektiivsuse tõstmiseks on andmete ühildamine ühtseks muutujaks. Näiteks kui on meil ülesanne, kus nõutakse üliõpilaste keskmiste hinnete leidmist, on sellise struktuurse muutuja kasutamine, mis sisaldab nii üliõpilase identifikaatorit, kui tema hindeid, tunduvalt arusaadavam, kui mitme erineva massiivi kasutuselevõtt. Objektorienteeritud programmeerimises(OOP) minnakse aga veelgi edasi ja ühendatakse struktuursed andmed neid töötlevate programmimoodulitega.
Kahes esimeses moodulis tuleb peatähelepanu keskendada viida mõistele ja selle kasutamise võimalustele.
Operatsioonisüsteem eraldab igale programmile sisemälus teatud mälu. Andmetele eraldavat osa juhib programm, kasutades kas statilist või dünaamilist mälueraldamist. Esimesel juhul peab kogu eraldatav mälu olema kirjeldatud programmi töö alguseks. Teisel juhul ei , töö käigus saab mälu vajadus muutuda.

Kolmas moodul ongi pühendatud dünaamilisele mälujaotusele, mis sisaldab alati kahte tegevust: mälu hõivamist ja selle vabastamist. Üheks mälu dünaamilise kasutamise võtteks on rekursiooni kasutamine. Viimane võimaldab veel taandada ülesande keerukust, näiteks n! leidmine asendub (n-1)! Leidmisega.Rekursiooni vale kasutamine aga „kurnab“ arvutiressursse. Selle temaatika kinnistamiseks tuleb sooritada esimene kodutöö.

Neljas moodul on kokkuvõtlik ja võimaldab teise kodutöö sooritamisel kontrollida eelnenu omandamise taset. Samuti lõppeb neljas moodul kontrolltöö sooritamisega, mis annab eelduse edukaks eksamiks.
Moodulis pakutav , OOP tutvustav materjal, on lisamaterjali staatuses ja selle valdamine eksamil ei ole kohustuslik, kuid meeldiv võimalus näidata enda häid teadmisi.

== Õppetöö ==
=== Kontrolltööd ===
I kontrolltöö 5. nädal kirjed ja failid (20p)

II kontrolltöö 12. nädal dünaamiline mälujaotus (20p)

Kontrolltööd toimuvad loengus.

=== Kodused tööd ===
I kodune töö - 15p kirjed ja failid

II kodune töö - 15p dünaamiline mälujaotus, rekursiivsus

III kodune töö - 10p valikuline:
* mikrokontrolleri ülesanne
* andmebaasi ülesanne
Esimesed kaks kodust tööd peavad olema tehtud enne eeleksamit 16 nädal neljapäev. Kolmanda koduse töö tähtaeg kuni eksamisessiooni lõpuni.

=== Praktika ===
Kokku on praktika eest võimalik kokku saada 36p
* kohaloleku eest 1p (kokku max 14p)
* tunniülesanded kokku max 22p. Sellest 4p moodustavad kaks külalispraktikumi:
** andmebaasi ülesanne max 2p
** mikrokontrolleri ülesanne max 2p

=== Eksamieeldus ===
# Eeleksami soorituse eelduseks on 61p enne 01.05.2017.
# Eksami soorituse eelduseks eksamisessioonil on 50p (praktika + kontrolltöö 1 + kontrolltöö 2 + boonus (max 10p))

=== Eksam ===
Eksami hinne kujuneb välja järgmiste punktide arvelt:
Kodutöö 1 + kodutöö 2 + kodutöö 3 + kirjalik eksamitöö(max 65p)

Plagiaadikahtluse puhul on esitatud töö hindeks 1p. Punktide parandamiseks tuleb osata oma tööd kaitsta.

==3. Kodutöö==
Kolmanda kodutöö tegemiseks on üliõpilasel valikuvabadus. Mõlemad kodutööd on sissejuhatuseks spetsiifilisematesse teemadesse.
# Andmebaasi ülesanne - Suunaga rohkem tarkvara ja infosüsteemide poole andes ülevaate andmebaaside kasutusest ja PostgreSQL andmebaasimootorist. Ülesande käigus tuleb luua minimalistlik õppeinfosüsteem, mis suhtleks andmebaasiga.
# Mikrokontrolleri ülesanne - Suunaga riistvaralähedasema programmeerimise poole. Ülesande käigus õpitakse mikrokontrollerit programmeerima.
===Andmebaasi kodutöö===
''Teemat puudutav [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/db_praks.pdf tunniülesanne]''

* Antud ülesande kaal on 10p.
* Ette on antud olemasolev PostgreSQL andmebaas, mis sisaldab endas lihtsa kursuste haldamiseks mõeldud infosüsteemi andmeid.
Kõigepealt tuleks registreerida oma tudengikoodiga, mille tulemusena loodakse tudengikoodi nimega kasutaja ja sellele vastav andmebaas. Loodavas andmebaasis on olemas õigused nii kirjete lugemiseks, kui ka lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.
'''[http://ewis.pld.ttu.ee/reg Registreerimine]'''
* Andmed ühendumiseks:
Host: ewis.pld.ttu.ee
Andmebaas: ''<tudengikood>''
Port: 5432
Kasutaja: ''<tudengikood>''
Parool: ''<registreerimisel valitud parool>''
* Andmebaasi visuaalseks haldamiseks võib kasutada mõnda selleks ettenähtud tarkvara, nt
** PgAdmin III
** [http://ewis.pld.ttu.ee/mywebsql/ MyWebSQL]
** [http://ewis.pld.ttu.ee/phpPgAdmin/ phpPgAdmin]
* Andmestruktuur
[[File:Is_struct.png]]
* Kui on vajadus algne andmebaas taastada, siis selleks võib kasutada järgnevat SQL koodi - [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/3%20kodune/create_tables.sql Link]
* Kodutöö saata aadressile '''hkinks@ati.ttu.ee'''
====Ülesanded====
Koostada tekstipõhise kasutajaliidesega programm, mis võimaldaks kasutada järgmist funktsionaalsust:
# Tudengi lisamine. Kasutajalt küsitakse: eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev. Programm peaks looma iga tudengi jaoks unikaalse tudengikoodi. (2p)
# Tudengi muutmine ja kustutamine. (2p)
# Aine lisamine, muutmine, kustutamine. (2p)
# Hinde lisamine õpilasele vastava aine eest. Hinde lisamisel peaks ka uuendama kaalutud keskhinnet (student.average_grade) võttes arvesse ainepunkte (subject.credits). (2p)
# Tudengite otsing kkh põhjal. Nt. otsimaks keda eksmatrikuleerida, peaks saama anda ette tingimuse ''kaalutud keskhinne < 1'' või kellele cum laude anda tingimusel ''kaalutud keskhinne > 4.8''. (2p)

Programm peab liidestuma etteantud andmebaasiga ning kasutama seda andmete lugemiseks ja hoiustamiseks.

Suureks plussiks on:
* Sisendi valideerimine ehk programm ei jookse kokku ega lähe tsüklisse, kui sisestatakse näiteks numbri asemel täht.
* Makefile kasutus kompileerimisel.

====PostgreSQL teegiga koodi kompileerimine====
Selleks, et kirjutada C koodi, mis ühenduks PostgreSQL andmebaasiga, on vaja eelnevalt paigaldada vastav ''connector'' teek (libpq) ja kompilaatorile selgeks teha, kust neid leida.

Kompileerida on kõige lihtsam kasutades TTÜ klassiarvuteid, kus on PostgreSQL eelnevalt paigaldatud. Selleks tuleks SSH abil ühenduda mõnda klassiarvutisse. Selle kohta on põhjalikumad juhendid:
*[http://ati.ttu.ee/wiki/index.php/Arvutiklassis_t%C3%B6%C3%B6tamise_juhend#Ligip.C3.A4.C3.A4s_v.C3.A4ljastpoolt_.C3.BClikooli_sisev.C3.B5rke Üldisem info väljastpoolt sisevõrku töötamise kohta]
*[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Piltidega juhend Putty kohta]

Kui on sellegipoolest soovi enda arvutis kõnealune libpq teek ise paigaldada, siis abiks on järgnev juhend:
*[[PostgreSQL setup]]

Kompileerides tuleks kindlasti lisada oma C koodis vastav teek:
<source lang="C">
#include <pgsql/libpg-fe.h>
</source>
Kui olete teegi ise paigaldanud, siis selle asukoht võib varieeruda ja peaksite asendama nt ''#include <libpg-fe.h>''.

Kompileerimisel tuleb anda ka lisaargument linkerile '''-lpq'''. Näiteks ''gcc -o program main.c -lpq''.
====Abimaterjalid====
* [http://www.postgresql.org/docs/9.1/interactive/index.html PostgreSQL dokumentatsioon]
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/sql-cheat-sheet.pdf SQL cheatsheet]
* Ülesannet võib lahendada meelepärases programmeerimiskeeles. C kohta on olemas näidiskood ja põhjalikum juhis kompileerimiseks. Java puhul on toodud samuti näidisprogramm, kuid ülejäänud keelte puhul tuleks PostgreSQL andmebaasiga ühenduse loomine iseseisvalt selgeks teha.

=====C Näidiskood=====
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/psql.c Näidiskood] - loob ühenduse eelnimetatud PostgreSQL andmebaasiga ja pärib 10 esimest kirjet.

=== Mikrokontrolleri ülesanne ===
Juhendi leiab aadressilt [http://blue.pri.ee/ttu/ http://blue.pri.ee/ttu/]

IAG0582 - Programmeerimine II

2017-02-02T09:40:59Z

Hkinks:

[[IAG0582 - Programming II|English course page]] [[File:United Kingdom.png|32px|link=IAG0582 - Programming II]]

== Materjalid ==
[https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428610&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_msg=&p_public=1&p_what=3&p_lang=ET&p_open_node2=107&p_session_id=2886060&p_id=100821&p_mode=1&p_pageid=OKM_AINE_WEB_OTSING Ainekaart]

Vladimir Viies - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAG0581,IAG0582,PROGRAMMEERIMINE/PR2/

Risto Heinsar - http://www.blue.pri.ee/ttu/

Hannes Kinks - http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582, http://git.hkinks.com/hkinks/iag0582/tree/master

Lembit Jürimägi - http://ati.ttu.ee/~lembit/prog2/

''Vanad materjalid''

''Helena Kruus - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0582/''

===Moodle materjalid===
Ise registreerumisega kursusele "IAG0582 Programmeerimine II".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4710

==Üldstruktuur==
Antud kursus on jätk kursusele „Programmeerimine I“, milles pearõhk oli pööratud ülesande lahendusalgoritmi koostamisele. „Programmeerimine II“ annab lisaks vajalike teadmisi algoritmi realiseerimisele kõrgkeele(C,C++,Java) keskkonnas.

Kursus on jaotatud 4ks mooduliks, kus iga moodul sisaldab näiteülesandeid, mis tuleb õppimise käigus kindlasti läbi lahendada.
Kahes esimeses moodulis on komplektid teemaakohaseid ülesandeid, millest vähemalt ühe lahenduse peaks saatma kursuse tuutorile, et kontrollida enda mõttekäiku.

Kahes viimases moodulis on testid koos vastustega – soovitus:vastuseid mitte eelnevalt piiluda. Vastasel juhul võib tekkida näiv tunne ülesande lihtsuse ja materjali arusaadavuse kohta.

Kolmandas moodulis on individuaalne kohustuslik kodune töö, mille lahendus tuleb vormistada vastavalt kursuse üldosas toodud juhendile.
Neljas moodul sisaldab kodust ülesannet, mille lahendamist tuleks teha rühmatööna. Rühm peaks koosnema 3 liikmest ja selle moodustamine võiks toimuda kas foorumi kaudu või siis tuutori poolt. Ülesandes on jällegi kindlalt eristatavad osad: 1- sideandmebaasiga, päringud 2- andmetöötlus, vastavalt ülesandele 3-kasutajaliides algandmete sisestamiseks ja tulemuse kuvamiseks.

Erandjuhuna võib õppija sooritada selle kodutöö üksinda, viimane on reegliks mikrokontrolleri programmeerimise valimisel kodutööks.

===Ainerõhud moodulites===
C programmi koostamisel on eriline koht viitadel, millede asjatundlik kasutamine muudab programmi kiiremaks ja effektiivsemaks.
Programmi töö käigus saab andmete poole pöörduda kas muutuja nime kaudu(keskkond seostab ise asukohaga mälus) või viida kaudu(sisaldab andmete asukoha mäluaadressit). Eriti selgelt väljendub viimase kasutamise effektiivsus töös massiividega. On selge, et ühest programmi moodulist , teise programmi moodulisse massiivi edastamine palju ressursinõudlikum, kui ainult selle esimese elemendi edastus. Viidaga teeme aga just viimast!

Teine tee andmetöötluse effektiivsuse tõstmiseks on andmete ühildamine ühtseks muutujaks. Näiteks kui on meil ülesanne, kus nõutakse üliõpilaste keskmiste hinnete leidmist, on sellise struktuurse muutuja kasutamine, mis sisaldab nii üliõpilase identifikaatorit, kui tema hindeid, tunduvalt arusaadavam, kui mitme erineva massiivi kasutuselevõtt. Objektorienteeritud programmeerimises(OOP) minnakse aga veelgi edasi ja ühendatakse struktuursed andmed neid töötlevate programmimoodulitega.
Kahes esimeses moodulis tuleb peatähelepanu keskendada viida mõistele ja selle kasutamise võimalustele.
Operatsioonisüsteem eraldab igale programmile sisemälus teatud mälu. Andmetele eraldavat osa juhib programm, kasutades kas statilist või dünaamilist mälueraldamist. Esimesel juhul peab kogu eraldatav mälu olema kirjeldatud programmi töö alguseks. Teisel juhul ei , töö käigus saab mälu vajadus muutuda.

Kolmas moodul ongi pühendatud dünaamilisele mälujaotusele, mis sisaldab alati kahte tegevust: mälu hõivamist ja selle vabastamist. Üheks mälu dünaamilise kasutamise võtteks on rekursiooni kasutamine. Viimane võimaldab veel taandada ülesande keerukust, näiteks n! leidmine asendub (n-1)! Leidmisega.Rekursiooni vale kasutamine aga „kurnab“ arvutiressursse. Selle temaatika kinnistamiseks tuleb sooritada esimene kodutöö.

Neljas moodul on kokkuvõtlik ja võimaldab teise kodutöö sooritamisel kontrollida eelnenu omandamise taset. Samuti lõppeb neljas moodul kontrolltöö sooritamisega, mis annab eelduse edukaks eksamiks.
Moodulis pakutav , OOP tutvustav materjal, on lisamaterjali staatuses ja selle valdamine eksamil ei ole kohustuslik, kuid meeldiv võimalus näidata enda häid teadmisi.

== Õppetöö ==
=== Kontrolltööd ===
I kontrolltöö 5. nädal kirjed ja failid (20p)

II kontrolltöö 12. nädal dünaamiline mälujaotus (20p)

Kontrolltööd toimuvad loengus.

=== Kodused tööd ===
I kodune töö - 15p kirjed ja failid

II kodune töö - 15p dünaamiline mälujaotus, rekursiivsus

III kodune töö - 10p valikuline:
* mikrokontrolleri ülesanne
* andmebaasi ülesanne
Esimesed kaks kodust tööd peavad olema tehtud enne eeleksamit 16 nädal neljapäev. Kolmanda koduse töö tähtaeg kuni eksamisessiooni lõpuni.

=== Praktika ===
Kokku on praktika eest võimalik kokku saada 36p
* kohaloleku eest 1p (kokku max 14p)
* tunniülesanded kokku max 22p. Sellest 4p moodustavad kaks külalispraktikumi:
** andmebaasi ülesanne max 2p
** mikrokontrolleri ülesanne max 2p

=== Eksamieeldus ===
# Eeleksami soorituse eelduseks on 61p enne 1. maid.
# Eksami soorituse eelduseks eksamisessioonil on 50p (praktika + kontrolltöö 1 + kontrolltöö 2 + boonus (max 10p))

=== Eksam ===
Eksami hinne kujuneb välja järgmiste punktide arvelt:
Kodutöö 1 + kodutöö 2 + kodutöö 3 + kirjalik eksamitöö(max 65p)

Plagiaadikahtluse puhul on esitatud töö hindeks 0p. Punktide parandamiseks tuleb osata oma tööd kaitsta.

==3. Kodutöö==
Kolmanda kodutöö tegemiseks on üliõpilasel valikuvabadus. Mõlemad kodutööd on sissejuhatuseks spetsiifilisematesse teemadesse.
# Andmebaasi ülesanne - Suunaga rohkem tarkvara ja infosüsteemide poole andes ülevaate andmebaaside kasutusest ja PostgreSQL andmebaasimootorist. Ülesande käigus tuleb luua minimalistlik õppeinfosüsteem, mis suhtleks andmebaasiga.
# Mikrokontrolleri ülesanne - Suunaga riistvaralähedasema programmeerimise poole. Ülesande käigus õpitakse mikrokontrollerit programmeerima.
===Andmebaasi kodutöö===
''Teemat puudutav [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/db_praks.pdf tunniülesanne]''

* Antud ülesande kaal on 10p.
* Ette on antud olemasolev PostgreSQL andmebaas, mis sisaldab endas lihtsa kursuste haldamiseks mõeldud infosüsteemi andmeid.
Kõigepealt tuleks registreerida oma tudengikoodiga, mille tulemusena loodakse tudengikoodi nimega kasutaja ja sellele vastav andmebaas. Loodavas andmebaasis on olemas õigused nii kirjete lugemiseks, kui ka lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks.
'''[http://ewis.pld.ttu.ee/reg Registreerimine]'''
* Andmed ühendumiseks:
Host: ewis.pld.ttu.ee
Andmebaas: ''<tudengikood>''
Port: 5432
Kasutaja: ''<tudengikood>''
Parool: ''<registreerimisel valitud parool>''
* Andmebaasi visuaalseks haldamiseks võib kasutada mõnda selleks ettenähtud tarkvara, nt
** PgAdmin III
** [http://ewis.pld.ttu.ee/mywebsql/ MyWebSQL]
** [http://ewis.pld.ttu.ee/phpPgAdmin/ phpPgAdmin]
* Andmestruktuur
[[File:Is_struct.png]]
* Kui on vajadus algne andmebaas taastada, siis selleks võib kasutada järgnevat SQL koodi - [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/3%20kodune/create_tables.sql Link]
* Kodutöö saata aadressile '''hkinks@ati.ttu.ee'''
====Ülesanded====
Koostada tekstipõhise kasutajaliidesega programm, mis võimaldaks kasutada järgmist funktsionaalsust:
# Tudengi lisamine. Kasutajalt küsitakse: eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev. Programm peaks looma iga tudengi jaoks unikaalse tudengikoodi. (2p)
# Tudengi muutmine ja kustutamine. (2p)
# Aine lisamine, muutmine, kustutamine. (2p)
# Hinde lisamine õpilasele vastava aine eest. Hinde lisamisel peaks ka uuendama kaalutud keskhinnet (student.average_grade) võttes arvesse ainepunkte (subject.credits). (2p)
# Tudengite otsing kkh põhjal. Nt. otsimaks keda eksmatrikuleerida, peaks saama anda ette tingimuse ''kaalutud keskhinne < 1'' või kellele cum laude anda tingimusel ''kaalutud keskhinne > 4.8''. (2p)

Programm peab liidestuma etteantud andmebaasiga ning kasutama seda andmete lugemiseks ja hoiustamiseks.

Suureks plussiks on:
* Sisendi valideerimine ehk programm ei jookse kokku ega lähe tsüklisse, kui sisestatakse näiteks numbri asemel täht.
* Makefile kasutus kompileerimisel.

====PostgreSQL teegiga koodi kompileerimine====
Selleks, et kirjutada C koodi, mis ühenduks PostgreSQL andmebaasiga, on vaja eelnevalt paigaldada vastav ''connector'' teek (libpq) ja kompilaatorile selgeks teha, kust neid leida.

Kompileerida on kõige lihtsam kasutades TTÜ klassiarvuteid, kus on PostgreSQL eelnevalt paigaldatud. Selleks tuleks SSH abil ühenduda mõnda klassiarvutisse. Selle kohta on põhjalikumad juhendid:
*[http://ati.ttu.ee/wiki/index.php/Arvutiklassis_t%C3%B6%C3%B6tamise_juhend#Ligip.C3.A4.C3.A4s_v.C3.A4ljastpoolt_.C3.BClikooli_sisev.C3.B5rke Üldisem info väljastpoolt sisevõrku töötamise kohta]
*[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Piltidega juhend Putty kohta]

Kui on sellegipoolest soovi enda arvutis kõnealune libpq teek ise paigaldada, siis abiks on järgnev juhend:
*[[PostgreSQL setup]]

Kompileerides tuleks kindlasti lisada oma C koodis vastav teek:
<source lang="C">
#include <pgsql/libpg-fe.h>
</source>
Kui olete teegi ise paigaldanud, siis selle asukoht võib varieeruda ja peaksite asendama nt ''#include <libpg-fe.h>''.

Kompileerimisel tuleb anda ka lisaargument linkerile '''-lpq'''. Näiteks ''gcc -o program main.c -lpq''.
====Abimaterjalid====
* [http://www.postgresql.org/docs/9.1/interactive/index.html PostgreSQL dokumentatsioon]
* [http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/sql-cheat-sheet.pdf SQL cheatsheet]
* Ülesannet võib lahendada meelepärases programmeerimiskeeles. C kohta on olemas näidiskood ja põhjalikum juhis kompileerimiseks. Java puhul on toodud samuti näidisprogramm, kuid ülejäänud keelte puhul tuleks PostgreSQL andmebaasiga ühenduse loomine iseseisvalt selgeks teha.

=====C Näidiskood=====
[http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582/praktikum11/psql.c Näidiskood] - loob ühenduse eelnimetatud PostgreSQL andmebaasiga ja pärib 10 esimest kirjet.

=== Mikrokontrolleri ülesanne ===
Juhendi leiab aadressilt [http://blue.pri.ee/ttu/ http://blue.pri.ee/ttu/]