Difference between revisions of "Arvutiklassis töötamise juhend"

From ATI public wiki
Jump to: navigation, search
 
(15 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:
 
== Kasutajakonto ==
 
== Kasutajakonto ==
Tudengite kontod luuakse automaatselt vastavalt ÕIS-i infosüsteemis olevatele andmetele.[http://www.tud.ttu.ee/]
+
Arvutiklassi sisse logimine toimub kasutades Uni-ID'd.  
  
Kasutajanimi: '''Eesnimi.Perekonnanimi'''
+
Uni-ID saamiseks või parooli vahetamiseks on järgmised võimalused:
  
Parooli saamiseks või olemasoleva vahetamiseks on järgmised võimalused:
+
* Logides sisse ID-kaardiga aadressil http://pass.ttu.ee
  
* Pöörduda ruumi ICT-410 või X-128
+
* Pöörduda ruumi ICT-410 või SOC-128
 
+
* Kasutades ÕIS-i http://ois.ttu.ee
+
 
+
* Aadressilt http://pass.ttu.ee
+
  
 
== Võrgukettad ==
 
== Võrgukettad ==
Line 26: Line 22:
 
== Ligipääs väljastpoolt ülikooli sisevõrke ==
 
== Ligipääs väljastpoolt ülikooli sisevõrke ==
 
* SFTP server - '''sftp.ttu.ee''' (ühendamiseks kasutada näiteks WinSCP-d või FileZillat)
 
* SFTP server - '''sftp.ttu.ee''' (ühendamiseks kasutada näiteks WinSCP-d või FileZillat)
 
* Veebilehitsejaga aadressilt '''portal.ttu.ee'''
 
  
 
* Materjalid asuvad aadressil http://www.tud.ttu.ee/materjalid
 
* Materjalid asuvad aadressil http://www.tud.ttu.ee/materjalid
  
* X'i edastamine ja SSH tunneldamine arvutiklassidesse läbi '''proksi.intra.ttu.ee'''
+
* X'i edastamine ja SSH tunneldamine arvutiklassidesse läbi '''proksi.intra.ttu.ee'''  
 +
*:[http://mini.li.ttu.ee/~priit/IAY0340.2013/ssh_setup/putty_guide.html Piltidega tutorial]
 
*:eelduseks on lähtepunktis jooksev X'i server
 
*:eelduseks on lähtepunktis jooksev X'i server
*:näiteks [http://http://x.cygwin.com/docs/ug/setup-cygwin-x-installing.html Cygwin-X] või [http://www.straightrunning.com/XmingNotes Xming]
+
*:näiteks [http://x.cygwin.com/docs/ug/setup-cygwin-x-installing.html Cygwin-X] või [http://www.straightrunning.com/XmingNotes Xming]
 
*:seejärel tuleb lähtepunktist luua secure shelliga ühendus '''proksi.intra.ttu.ee''' 'sse
 
*:seejärel tuleb lähtepunktist luua secure shelliga ühendus '''proksi.intra.ttu.ee''' 'sse
 
*:näiteks nii Cygwin'i XTerm'ist:''<pre>ssh -X -l Heli.Kopter@intra.ttu.ee proksi.intra.ttu.ee</pre>''
 
*:näiteks nii Cygwin'i XTerm'ist:''<pre>ssh -X -l Heli.Kopter@intra.ttu.ee proksi.intra.ttu.ee</pre>''
 
*:secure shell on olemas Cygwin'i koosseisus, Xming'i korral tuleb kasutada kas Cygwin'i ssh'd või [http://www.chiark.greenend.org.uk/~sgtatham/putty/download.html PuTTY't]
 
*:secure shell on olemas Cygwin'i koosseisus, Xming'i korral tuleb kasutada kas Cygwin'i ssh'd või [http://www.chiark.greenend.org.uk/~sgtatham/putty/download.html PuTTY't]
 
*:X'i tunneli olemasolu ja toimimist saab kontrollida proksi's oleva utiliidiga [http://static.thegeekstuff.com/wp-content/uploads/2008/06/xclock-on-windows.jpg xclock]
 
*:X'i tunneli olemasolu ja toimimist saab kontrollida proksi's oleva utiliidiga [http://static.thegeekstuff.com/wp-content/uploads/2008/06/xclock-on-windows.jpg xclock]
*:kui see prooviks käivitada ja veateateid ei visata ning ekraanile ilmub kella programm on tunnel kõlbulik
+
*:kui see prooviks käivitada ja veateateid ei visata ning ekraanile ilmub kella program, siis on see tunnel kasutuskõlbulik
 
*:järgmise sammuna tuleb luua ühendus proksi'st mingisse klassi arvutisse, näiteks nii:''<pre>ssh -X lx9</pre>''
 
*:järgmise sammuna tuleb luua ühendus proksi'st mingisse klassi arvutisse, näiteks nii:''<pre>ssh -X lx9</pre>''
 
*:klasside arvutitel on lihtsamaks tuvastamiseks olemas nime-aliased:
 
*:klasside arvutitel on lihtsamaks tuvastamiseks olemas nime-aliased:
*:ICT-501 arvutitel '''''nx1 .. nx32''''' ja ICT-502 arvutitel '''''lx1 .. lx30'''''
+
*:ICT-501 arvutitel '''''nx1 .. nx32''''' , ICT-502 arvutitel '''''lx1 .. lx30''''' ja ICT-509 arvutitel '''''fpga1 .. fpga12'''''
 
*:eelnevalt on mõistlik uurida aadressilt http://ati.ttu.ee/klassi-staatus mis olekus on klassi arvutid
 
*:eelnevalt on mõistlik uurida aadressilt http://ati.ttu.ee/klassi-staatus mis olekus on klassi arvutid
  
 
== Linux-i kasutamine ==
 
== Linux-i kasutamine ==
 
===Domeeni valik===
 
===Domeeni valik===
[[Pilt:Loginselect.jpg|200px|thumb|right|Domeeni valik]]
+
[[File:Loginselect.jpg|200px|thumb|none|Domeeni valik]]
  
 
Linuxi alt sisse logides tuleks esmalt valida domeeninimi '''INTRA'''. Domeeni valik asub ekraani allservas (''Domain'').
 
Linuxi alt sisse logides tuleks esmalt valida domeeninimi '''INTRA'''. Domeeni valik asub ekraani allservas (''Domain'').
Line 54: Line 49:
  
 
Teine võimalus programmide käivitamiseks on terminal. Terminali avamiseks on samuti kaks võimalust:
 
Teine võimalus programmide käivitamiseks on terminal. Terminali avamiseks on samuti kaks võimalust:
 
+
# Teha töölaual parem hiireklikk ja valida ''Open In Terminal''
1) ''Computer -> More applications -> System -> GNOME Terminal''.
+
#:[[File:Openterm.jpg|200px|thumb|none|Terminali avamine töölaualt]]
 
+
# ''Computer -> More applications -> System -> GNOME Terminal''.
2) Teha töölaual parem hiireklikk ja valida ''Open In Terminal''
+
 
+
 
{| class="wikitable"
 
{| class="wikitable"
|[[Pilt:Moreapps.jpg|200px|thumb|none|Programmide avamine GNOME keskkonnas]]
+
|[[File:Moreapps.jpg|200px|thumb|none|Programmide avamine GNOME keskkonnas]]
|[[Pilt:Appbrows.jpg|200px|thumb|none|Terminali avamine ''Computer->More applications...'']]
+
|[[File:Appbrows.jpg|200px|thumb|none|Terminali avamine ''Computer->More applications...'']]
|[[Pilt:Termopen.jpg|200px|thumb|none|Terminal ja yki käsk]]
+
|[[Pilt:Openterm.jpg|200px|thumb|none|Terminali avamine töölaualt]]
+
 
|}
 
|}
  
Line 69: Line 60:
 
* '''IT tudengitel''' tuleks sisestada käsk '''''cad'''''
 
* '''IT tudengitel''' tuleks sisestada käsk '''''cad'''''
 
* '''keemia tudengitel''' tuleks sisetada käsk '''''yki'''''
 
* '''keemia tudengitel''' tuleks sisetada käsk '''''yki'''''
need käsud sätivad terminali käsurea-töökeskkonnad edasiseks tööks ja tegevuseks valmis.
+
*:[[File:Termopen.jpg|200px|thumb|none|Terminal ja yki käsk]]
 
+
'''''NB! sisestada kas üks või teine käsk aga mitte mõlemat käsku korraga !'''''
 +
-----
 
Järgnevalt toimivad tööks vajaminevate programmide avamiseks järgnevad käsud.
 
Järgnevalt toimivad tööks vajaminevate programmide avamiseks järgnevad käsud.
  
Line 110: Line 102:
  
 
'''rm hello.pas''' kustutab faili hello.pas
 
'''rm hello.pas''' kustutab faili hello.pas
 +
 +
'''man <käsk>''' kuvab dokumentatsiooni antud käsu kohta
  
 
Avamaks programmi taustal on võimalik käskudele lõppu lisada ampersandi (&). Näiteks SciTE&.
 
Avamaks programmi taustal on võimalik käskudele lõppu lisada ampersandi (&). Näiteks SciTE&.

Latest revision as of 11:01, 3 September 2015

Kasutajakonto

Arvutiklassi sisse logimine toimub kasutades Uni-ID'd.

Uni-ID saamiseks või parooli vahetamiseks on järgmised võimalused:

  • Pöörduda ruumi ICT-410 või SOC-128

Võrgukettad

Põhiartikkel Arvutiklasside võrgukettad

Meeles tuleks pidada, et lokaalsed failid kustutatakse arvutist peale välja logimist. Seega tuleks desktopile ja kodukausta salvestatud failid kopeerida võrgukettale P: enne välja logimist. Otse P: kettale salvestamine ei pruugi kõikide programmidega töötada.

  • Võrguketas P: - kodukataloog. Maht 200MB.
  • Võrguketas M: - õppematerjalid.

Ligipääs väljastpoolt ülikooli sisevõrke

  • SFTP server - sftp.ttu.ee (ühendamiseks kasutada näiteks WinSCP-d või FileZillat)
  • X'i edastamine ja SSH tunneldamine arvutiklassidesse läbi proksi.intra.ttu.ee
    Piltidega tutorial
    eelduseks on lähtepunktis jooksev X'i server
    näiteks Cygwin-X või Xming
    seejärel tuleb lähtepunktist luua secure shelliga ühendus proksi.intra.ttu.ee 'sse
    näiteks nii Cygwin'i XTerm'ist:
    ssh -X -l Heli.Kopter@intra.ttu.ee proksi.intra.ttu.ee
    secure shell on olemas Cygwin'i koosseisus, Xming'i korral tuleb kasutada kas Cygwin'i ssh'd või PuTTY't
    X'i tunneli olemasolu ja toimimist saab kontrollida proksi's oleva utiliidiga xclock
    kui see prooviks käivitada ja veateateid ei visata ning ekraanile ilmub kella program, siis on see tunnel kasutuskõlbulik
    järgmise sammuna tuleb luua ühendus proksi'st mingisse klassi arvutisse, näiteks nii:
    ssh -X lx9
    klasside arvutitel on lihtsamaks tuvastamiseks olemas nime-aliased:
    ICT-501 arvutitel nx1 .. nx32 , ICT-502 arvutitel lx1 .. lx30 ja ICT-509 arvutitel fpga1 .. fpga12
    eelnevalt on mõistlik uurida aadressilt http://ati.ttu.ee/klassi-staatus mis olekus on klassi arvutid

Linux-i kasutamine

Domeeni valik

Domeeni valik

Linuxi alt sisse logides tuleks esmalt valida domeeninimi INTRA. Domeeni valik asub ekraani allservas (Domain).

Töö alustamine

Õppetöös kasutatavate programmide avamiseks GNOME keskkonnas tuleks valida Computer->More applications.... Järgnevalt avaneb olemasolevate programmide loend.

Teine võimalus programmide käivitamiseks on terminal. Terminali avamiseks on samuti kaks võimalust:

  1. Teha töölaual parem hiireklikk ja valida Open In Terminal
    Terminali avamine töölaualt
  2. Computer -> More applications -> System -> GNOME Terminal.
Programmide avamine GNOME keskkonnas
Terminali avamine Computer->More applications...

Töö alustamisel terminalis (peale selle avamist) on vaja paika seada töökeskkonnad :

  • IT tudengitel tuleks sisestada käsk cad
  • keemia tudengitel tuleks sisetada käsk yki
    Terminal ja yki käsk

NB! sisestada kas üks või teine käsk aga mitte mõlemat käsku korraga !


Järgnevalt toimivad tööks vajaminevate programmide avamiseks järgnevad käsud.

Lihtsamad UNIX-i käsud

ls väljastab kataloogis olevate failide nimed

ls -l väljastab kataloogis olevate failide nimed ning lisainfo

ls -a väljastab kataloogis olevate failide nimed, sh ka punktiga algavad failid

ls -la väljastab kataloogis olevate failide nimed ning lisainfo, sh ka punktiga algavate failide kohta

cd kataloogi vahetamise käsk

cd uus viib praeguse kataloogi alamkataloogi nimega uus

cd .. viib kataloogi võrra ülespoole

cd ../minu määrab jooksvaks kataloogiks hetkel valitud kataloogi vanemkataloogi (tase juurele lähemal) alamkataloogi nimega minu

mkdir loob uue kataloogi(d)

mkdir uus1 uus2 loob uued kataloogid nimedega uus1 ja uus2

cp kopeerimiskäsk

cp hello.pas uus kopeerib faili hello.pas praegusest kataloogist kataloogi uus

mv käsk faili ümberpaigutamiseks

mv hello.pas uus paigutab faili hello.pas kataloogi uus (erinevalt käsust cp ei jää praegusesse kataloogi koopiat)

rm hello.pas kustutab faili hello.pas

man <käsk> kuvab dokumentatsiooni antud käsu kohta

Avamaks programmi taustal on võimalik käskudele lõppu lisada ampersandi (&). Näiteks SciTE&.