Difference between revisions of "IAG0582 - Programmeerimine II"

Revision as of 12:51, 8 April 2015

Ainekaart

Materjalid

Vladimir Viies - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/PROGRAMMEERIMINE/PR2/

Risto Heinsar - http://www.blue.pri.ee/ttu/

Hannes Kinks - http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0582

Vanad materjalid

Helena Kruus - http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/Helena_materjalid/iag0582/

Moodle materjalid

Ise registreerumisega kursusele "IAG0582 Programmeerimine II".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4710

Üldstruktuur

Antud kursus on jätk kursusele „Programmeerimine I“, milles pearõhk oli pööratud ülesande lahendusalgoritmi koostamisele. „Programmeerimine II“ annab lisaks vajalike teadmisi algoritmi realiseerimisele kõrgkeele(C,C++,Java) keskkonnas.

Kursus on jaotatud 4ks mooduliks, kus iga moodul sisaldab näiteülesandeid, mis tuleb õppimise käigus kindlasti läbi lahendada. Kahes esimeses moodulis on komplektid teemaakohaseid ülesandeid, millest vähemalt ühe lahenduse peaks saatma kursuse tuutorile, et kontrollida enda mõttekäiku.

Kahes viimases moodulis on testid koos vastustega – soovitus:vastuseid mitte eelnevalt piiluda. Vastasel juhul võib tekkida näiv tunne ülesande lihtsuse ja materjali arusaadavuse kohta.

Kolmandas moodulis on individuaalne kohustuslik kodune töö, mille lahendus tuleb vormistada vastavalt kursuse üldosas toodud juhendile. Neljas moodul sisaldab kodust ülesannet, mille lahendamist tuleks teha rühmatööna. Rühm peaks koosnema 3 liikmest ja selle moodustamine võiks toimuda kas foorumi kaudu või siis tuutori poolt. Ülesandes on jällegi kindlalt eristatavad osad: 1- sideandmebaasiga, päringud 2- andmetöötlus, vastavalt ülesandele 3-kasutajaliides algandmete sisestamiseks ja tulemuse kuvamiseks.

Erandjuhuna võib õppija sooritada selle kodutöö üksinda, viimane on reegliks mikrokontrolleri programmeerimise valimisel kodutööks.

Ainerõhud moodulites

C programmi koostamisel on eriline koht viitadel, millede asjatundlik kasutamine muudab programmi kiiremaks ja effektiivsemaks. Programmi töö käigus saab andmete poole pöörduda kas muutuja nime kaudu(keskkond seostab ise asukohaga mälus) või viida kaudu(sisaldab andmete asukoha mäluaadressit). Eriti selgelt väljendub viimase kasutamise effektiivsus töös massiividega. On selge, et ühest programmi moodulist , teise programmi moodulisse massiivi edastamine palju ressursinõudlikum, kui ainult selle esimese elemendi edastus. Viidaga teeme aga just viimast!

Teine tee andmetöötluse effektiivsuse tõstmiseks on andmete ühildamine ühtseks muutujaks. Näiteks kui on meil ülesanne, kus nõutakse üliõpilaste keskmiste hinnete leidmist, on sellise struktuurse muutuja kasutamine, mis sisaldab nii üliõpilase identifikaatorit, kui tema hindeid, tunduvalt arusaadavam, kui mitme erineva massiivi kasutuselevõtt. Objektorienteeritud programmeerimises(OOP) minnakse aga veelgi edasi ja ühendatakse struktuursed andmed neid töötlevate programmimoodulitega. Kahes esimeses moodulis tuleb peatähelepanu keskendada viida mõistele ja selle kasutamise võimalustele. Operatsioonisüsteem eraldab igale programmile sisemälus teatud mälu. Andmetele eraldavat osa juhib programm, kasutades kas statilist või dünaamilist mälueraldamist. Esimesel juhul peab kogu eraldatav mälu olema kirjeldatud programmi töö alguseks. Teisel juhul ei , töö käigus saab mälu vajadus muutuda.

Kolmas moodul ongi pühendatud dünaamilisele mälujaotusele, mis sisaldab alati kahte tegevust: mälu hõivamist ja selle vabastamist. Üheks mälu dünaamilise kasutamise võtteks on rekursiooni kasutamine. Viimane võimaldab veel taandada ülesande keerukust, näiteks n! leidmine asendub (n-1)! Leidmisega.Rekursiooni vale kasutamine aga „kurnab“ arvutiressursse. Selle temaatika kinnistamiseks tuleb sooritada esimene kodutöö.

Neljas moodul on kokkuvõtlik ja võimaldab teise kodutöö sooritamisel kontrollida eelnenu omandamise taset. Samuti lõppeb neljas moodul kontrolltöö sooritamisega, mis annab eelduse edukaks eksamiks. Moodulis pakutav , OOP tutvustav materjal, on lisamaterjali staatuses ja selle valdamine eksamil ei ole kohustuslik, kuid meeldiv võimalus näidata enda häid teadmisi.

3. Kodutöö

Ülesanne võib muutuda kuni 13.04.2015

Andmebaasi kodutöö

Teemat puudutav tunniülesanne

• Antud ülesande kaal on 10p eksamil ja see võib olla asendatud harjutustunni õppejõu poolt mingi teise ülesandega.
• Ette on antud olemasolev PostgreSQL andmebaas, mis sisaldab endas lihtsa kursuste haldamiseks mõeldud infosüsteemi andmeid.

Kõigepealt tuleks registreerida oma tudengikoodiga, mille tulemusena loodakse tudengikoodi nimega kasutaja ja sellele vastav andmebaas. Loodavas andmebaasis on olemas õigused nii kirjete lugemiseks, kui ka lisamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks. Registreerimine

• Andmed ühendumiseks:

Host: ewis.pld.ttu.ee
Andmebaas: <tudengikood>
Port: 5432
Kasutaja: <tudengikood>
Parool: <registreerimisel valitud parool>

• Andmebaasi visuaalseks haldamiseks võib kasutada mõnda selleks ettenähtud tarkvara, nt
  • PgAdmin III
  • MyWebSQL
• Andmestruktuur

• Kui on vajadus algne andmebaas taastada, siis selleks võib kasutada järgnevat SQL koodi - Link
• Kodutöö saata aadressile hkinks@gmail.com

Ülesanded

Koostada tekstipõhise kasutajaliidesega programm, mis võimaldaks kasutada järgmist funktsionaalsust:

1. Tudengi lisamine. Kasutajalt küsitakse: eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev. Programm peaks looma iga tudengi jaoks unikaalse tudengikoodi. (2p)
2. Tudengi muutmine ja kustutamine. (2p)
3. Aine lisamine, muutmine, kustutamine. (2p)
4. Hinde lisamine õpilasele vastava aine eest. Hinde lisamisel peaks ka uuendama kaalutud keskhinnet (opilane.kkh) võttes arvesse ainepunkte (aine.eap). (2p)
5. Tudengite otsing kkh põhjal. Nt. otsimaks keda eksmatrikuleerida, peaks saama anda ette tingimuse kkh < 1 või kellele cum laude anda tingimusel kkh > 4.8. (2p)

Programm peab liidestuma etteantud andmebaasiga ning kasutama seda andmete lugemiseks ja hoiustamiseks.

Abimaterjalid

• PostgreSQL dokumentatsioon
• SQL cheatsheet
• Ülesannet võib lahendada meelepärases programmeerimiskeeles. C kohta on olemas näidiskood ja põhjalikum juhis kompileerimiseks. Java puhul on toodud samuti näidisprogramm, kuid ülejäänud keelte puhul tuleks PostgreSQL andmebaasiga ühenduse loomine iseseisvalt selgeks teha.

C Näidiskood

Näidiskood - loob ühenduse eelnimetatud PostgreSQL andmebaasiga ja pärib 10 esimest kirjet.

Kompileerida on kõige lihtsam kasutades TTÜ klassiarvuteid, kus on PostgreSQL eelnevalt paigaldatud. Põhjalikum juhend väljastpoolt sisevõrku töötamiseks