Arvutiklassis töötamise juhend

From ATI public wiki
Jump to: navigation, search

Kasutajakonto

Arvutiklassi sisse logimine toimub kasutades Uni-ID'd.

Uni-ID saamiseks või parooli vahetamiseks on järgmised võimalused:

  • Pöörduda ruumi ICT-410 või SOC-128

Võrgukettad

Põhiartikkel Arvutiklasside võrgukettad

Meeles tuleks pidada, et lokaalsed failid kustutatakse arvutist peale välja logimist. Seega tuleks desktopile ja kodukausta salvestatud failid kopeerida võrgukettale P: enne välja logimist. Otse P: kettale salvestamine ei pruugi kõikide programmidega töötada.

  • Võrguketas P: - kodukataloog. Maht 200MB.
  • Võrguketas M: - õppematerjalid.

Ligipääs väljastpoolt ülikooli sisevõrke

  • SFTP server - sftp.ttu.ee (ühendamiseks kasutada näiteks WinSCP-d või FileZillat)
  • X'i edastamine ja SSH tunneldamine arvutiklassidesse läbi proksi.intra.ttu.ee
    Piltidega tutorial
    eelduseks on lähtepunktis jooksev X'i server
    näiteks Cygwin-X või Xming
    seejärel tuleb lähtepunktist luua secure shelliga ühendus proksi.intra.ttu.ee 'sse
    näiteks nii Cygwin'i XTerm'ist:
    ssh -X -l Heli.Kopter@intra.ttu.ee proksi.intra.ttu.ee
    secure shell on olemas Cygwin'i koosseisus, Xming'i korral tuleb kasutada kas Cygwin'i ssh'd või PuTTY't
    X'i tunneli olemasolu ja toimimist saab kontrollida proksi's oleva utiliidiga xclock
    kui see prooviks käivitada ja veateateid ei visata ning ekraanile ilmub kella program, siis on see tunnel kasutuskõlbulik
    järgmise sammuna tuleb luua ühendus proksi'st mingisse klassi arvutisse, näiteks nii:
    ssh -X lx9
    klasside arvutitel on lihtsamaks tuvastamiseks olemas nime-aliased:
    ICT-501 arvutitel nx1 .. nx32 , ICT-502 arvutitel lx1 .. lx30 ja ICT-509 arvutitel fpga1 .. fpga12
    eelnevalt on mõistlik uurida aadressilt http://ati.ttu.ee/klassi-staatus mis olekus on klassi arvutid

Linux-i kasutamine

Domeeni valik

Domeeni valik

Linuxi alt sisse logides tuleks esmalt valida domeeninimi INTRA. Domeeni valik asub ekraani allservas (Domain).

Töö alustamine

Õppetöös kasutatavate programmide avamiseks GNOME keskkonnas tuleks valida Computer->More applications.... Järgnevalt avaneb olemasolevate programmide loend.

Teine võimalus programmide käivitamiseks on terminal. Terminali avamiseks on samuti kaks võimalust:

  1. Teha töölaual parem hiireklikk ja valida Open In Terminal
    Terminali avamine töölaualt
  2. Computer -> More applications -> System -> GNOME Terminal.
Programmide avamine GNOME keskkonnas
Terminali avamine Computer->More applications...

Töö alustamisel terminalis (peale selle avamist) on vaja paika seada töökeskkonnad :

  • IT tudengitel tuleks sisestada käsk cad
  • keemia tudengitel tuleks sisetada käsk yki
    Terminal ja yki käsk

NB! sisestada kas üks või teine käsk aga mitte mõlemat käsku korraga !


Järgnevalt toimivad tööks vajaminevate programmide avamiseks järgnevad käsud.

Lihtsamad UNIX-i käsud

ls väljastab kataloogis olevate failide nimed

ls -l väljastab kataloogis olevate failide nimed ning lisainfo

ls -a väljastab kataloogis olevate failide nimed, sh ka punktiga algavad failid

ls -la väljastab kataloogis olevate failide nimed ning lisainfo, sh ka punktiga algavate failide kohta

cd kataloogi vahetamise käsk

cd uus viib praeguse kataloogi alamkataloogi nimega uus

cd .. viib kataloogi võrra ülespoole

cd ../minu määrab jooksvaks kataloogiks hetkel valitud kataloogi vanemkataloogi (tase juurele lähemal) alamkataloogi nimega minu

mkdir loob uue kataloogi(d)

mkdir uus1 uus2 loob uued kataloogid nimedega uus1 ja uus2

cp kopeerimiskäsk

cp hello.pas uus kopeerib faili hello.pas praegusest kataloogist kataloogi uus

mv käsk faili ümberpaigutamiseks

mv hello.pas uus paigutab faili hello.pas kataloogi uus (erinevalt käsust cp ei jää praegusesse kataloogi koopiat)

rm hello.pas kustutab faili hello.pas

man <käsk> kuvab dokumentatsiooni antud käsu kohta

Avamaks programmi taustal on võimalik käskudele lõppu lisada ampersandi (&). Näiteks SciTE&.