Eksamid

Eksam on kirjalik ja koosneb kahte sorti ülesannetest - teoreetilised küsimused ning funktsioonide, automaatide ja algoritmide realiseerimised ja optimeerimised. Teoreetiliste küsimuste korral (kaetav temaatika vt. allpool) piisab vastuseks 5-10 reast.

Eksamieelduseks on kaks kodutööd, praktikumiülesanne ja testid, mis kokku annavad 70% lõplikust hindest (15+20+15+20 ehk 70 punkti 100-st).

Eksami kestuseks on poolteist tundi (90 minutit). Näidise leiab siit. Ülesandeid on rohkem kui vajalik/arvestuslik 30 punkti.

Loengu- ja harjutustundide materjalide ning muu kirjanduse kasutamine on lubatud. Samuti on lubatud arvutite kasutamine. Keelatud on teiste abi kasutamine (k.a. üle sidekanalite).

NB#1! Hinne kujuneb kodutööde, praktikumide ja eksami tulemuste põhjal. Seega vaikimisi, st. ilma eksamita hinne kirja ei lähe, v.a. siis, kui teatate kirjalikult, nt. e-posti teel.

NB#2! Kui arvate, et hinne võiks parem olla, sest mõni punkt jääb puudu, siis enne teisele eksamile registreerimist soovitan kodutöö(de) vead ära parandada...

Eksamite ajad

• Vara veel...

Eksamiks registreerumine toimub ÕIS-s.

Eksamit saab teha kaks korda sessi jooksul. Hädavajadusel saab eksamit teha erandkorras ka muul ajal.

Konsultatsioonid

Temaatika

1. Arvutite aritmeetika

• Arvude esitusformaadid - täisarvud, püsi- ja ujukomaarvud (e. -punktarvud). Nende teisendamine.
• Negatiivsete arvude esitamine ja teisendamine.
• Liitmis- ja lahutamisoperatsioonide realiseerimine, kiirendusvõtted.
• Jagamis- ja korrutusalgoritmid, nende erisused.
• Tehted püsi- ja ujukomaarvudega, põhierinevused tehetest täisarvudega.

2. Digitaalsüsteemid ja juhtautomaadid

• Lõplik abstraktne automaat. Automaadi esitusvormid, automaatide klassifikatsioon.
• Mäluelemendid. Automaadi süntees. Olekute kodeerimine.
• Loogikavõrkgraafikute kasutamine automaatide minimiseerimisel - retiming.
• Automaatide testitavuse alused - seade- ja kontrolljada.
• Digitaalsüsteemide disaini põhietapid, võimalused teisendusteks ja optimeerimisteks.

3. Kombinatsioonskeemid

• Graafiteooria alused, põhimõisted. Graafide kasutamine digitaalsüsteemide sünteesis.
• Loogikafunktsiooni täpne ja heuristiline minimiseerimine, põhisammud.
• Loogikafunktsioonide süsteemi minimiseerimine. Mitmevalentse loogika kasutamine.
• Sümboolse minimiseerimise kasutamine sisendite kodeerimiseks, põhimõisted.
• Mitmetasemelise loogikafunktsioonide minimiseerimine põhisammud. Loogikavõrkgraafik (logic network).
• Algebraline jagatis, selle kasutamine.
• Ühise alamfunktsiooni leidmise algebraline meetod (tuumad).
• Kombinatsioonskeemide testitavuse alused - vaadeldavus, kontrollitavus. Boole'i differentsiaal.
• Viite mudel. Kriitiline signaalitee, selle leidmine.

Viimati muudetud 1.02.2026