IAG0581 - Programmeerimine I

From ATI public wiki
Jump to: navigation, search

In English United Kingdom.png

Viited


Materjalid

Aine õppejõudude materjalid

Vladimir Viies

Risto Heinsar

Jan Toodre

Vanad materjalid

Helena Kruus


Eelmise aasta materjalid

Moodle materjalid

Ise registeerumisega kursususele "IAX0583 Programmeerimine I".

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3347

I Kodutöö ülesanne

Ülesande kirjeldus

I kodutöö ülesande genereerimine

Vormistamisnõuded

Koodimisstiil

I kodutöö tähtaeg on 8. nädal. Esitades hiljem, läheb iga järgnev nädal puntkisummast maha 1 punkt.

Praktikumid

Punktitabel

Punktitabeli koodigeneraator Jooksvad pratkikumi materjalid tekivad GITi repositooriumi:

http://gitlab.pld.ttu.ee/Hannes.Kinks/iag0581

Töö praktikumis

Arvutiklassis töötamise kohta üldiselt: Arvutiklassis töötamise juhend

Üksikasjalik kaugtöö juhend piltidega EST ENG

Töö alustamisel terminalis on vaja paika seada töökeskkond käsuga cad

Versioonihaldus

Praktikumitundides on kohustuslik kasutada oma koodi hoiustamiseks versioonihaldustarkvara Git ja hoiustada seda serveris

gitlab.pld.ttu.ee

Sisselogimiseks tuleks kasutada oma ülikooli Uni-ID kasutajat ja parooli. Kui te ei tea oma kasutajat või parooli, siis Uni-ID saamiseks või parooli vahetamiseks on järgmised võimalused:

  • Logides sisse ID-kaardiga aadressil http://pass.ttu.ee
  • Pöörduda ruumi ICT-410 või SOC-128

Esmakordsel sisenemisel tuleks kõige pealt kursuse tarbeks luua oma projekt. Selleks tuleks vajutada nupul New project.

Nupp projekti loomiseks

Seejärel avaneval lehel tuleks oma projektile anda nimi iag0581. Lisaks tuleks veenduda, et projekti avalikuse seade on internal. Vastav nimi ja avalik projekt on oluline selleks, et me leiaksime teie tehtud tööd üles. Lõpuks vajutage Create project.

Projekti loomise leht

Sellega on repositoorium loodud.

Mis on Git?

Git on enimkasutatav versioonihaldustarkvara, mis võimaldab hõlpsasti programmikoodi sisaldavaid projekte hallata. Git on väärtuslik tööriist just suurte projektide puhul, mis hõlmab palju erinevaid arendajaid, kuid on hea vahend ka väikeste projektide paremaks organiseerimiseks. Ta võimaldab meeles hoida ajalugu erinevatest projekti versioonidest ja arendusharudest ning neid liita vajadusel. Giti repositoorium on lisaks üks variant oma programmi lähtekoodi avalikustamiseks või tehtud projektide portfoolio hoidmiseks. Oma Giti repositooriumi hoidmiseks on erinevaid veebisaite, kus on võimalik oma koodi tasuta hoida. Näiteks: github, bitbucket, gitlab.

Git-i allalaadimine

Kõikides klassiarvutites on Git eelnevalt paigaldatud ja selle kasutamiseks tuleks avada lihtsalt terminal.

Kodus kasutamiseks tuleks Git kõigepealt alla laadida lingilt

https://git-scm.com/downloads

Installeerimisel küsitavad sätted võib jätta vaikimisi nii nagu on.

Git-i kasutamine

Alustada tuleks sellest, et avame terminali (või Git bash Windows-i puhul).

Kloonimine

Eeldades, et Git-i repositoorium on tehtud (kui ei ole, vaata Versioonihaldus), tuleks see kõigepealt omale kohalikku arvutisse alla kloonida. Oletades, et teie Uni-ID on Heli.Kopter, siis repositoorium peaks asuma http://gitlab.pld.ttu.ee/heli.kopter/iag0581.git ning selle alla kloonimiseks on käsk git clone:

git clone http://gitlab.pld.ttu.ee/heli.kopter/iag0581.git

Järgnevalt küsitakse teilt kasutajanime ja parooli. Nagu mainitud eelnevalt, siis selleks on teie Uni-ID. Lisaks, parooli sisestamisel ei maksa välja teha sellest, et tärne (*) ei teki parooli kohale - sisestus toimib sellegipoolest nagu peab. Kui kasutaja ja parool klapivad, siis peaks esmakordsel kloonimisel tekkima sõnum

warning: You appear to have clone and empty repository.
Checking connectivity.. done.

Järgnevalt liigume äsja loodud kausta kasutades cd käsku (Change Directory).

cd iag0581
Staging area

Nüüd on võimalik meil kausta iag0581 lisada faile. Kausta võiks organiseerida kaustadesse järgnevalt:

  • Kodutöö 1
  • Kodutöö 2
  • Praktikum 1
  • Praktikum 2
  • ....

Alustame näiteks sellest, et laeme koduse töö kirjelduse alla lehelt http://ati.ttu.ee/~hkinks/iag0581/hw1/hw1_et.pdf ning paigutame selle esimese kodutöö kausta. Järgmisena tuleks märku anda ka Gitile, et lisasime uue faili kasutades käsku git add <faili nimi>. Lihtsaim viis lisamaks kõik failid, mille oleme lisanud on kasutada käsku:

git add .

Selleks, et veenduda kas Git tõepoolest sai sellest aru ja lisas, võime kirjutada

git status

Selle peale peaks tulema vastus:

$> git status
On branch master

Initial commit

Changes to be committed:
  (use "git rm --cached <file>..." to unstage)

        new file:   Kodune1/hw1_et.pdf
Commit

Järgmisena tuleks teha commit, millega sisuliselt tekitame ühe versiooni oma repositooriumis olevatest failidest ja kuhu saame tulevikus tagasi pöörduda vajadusel.

git commit -m "Kommentaar versiooni kohta, milliseid muudatusi tehti."
git commit -m "esimene commit"
[master (root-commit) 630c631] esimene commit
 1 file changed, 0 insertions(+), 0 deletions(-)
 create mode 100644 Kodune1/hw1_et.pdf

Selle toiminguga on fail kindlalt Git-i ajaloos kirjas. Et näha Git-i ajalugu, kirjuta sisse käsk:

git log

Et log vaatest väljuda, tuleb vajutada klaviatuuril Q klahvi.

Push

Nüüd kui muudatused on salvestatud lokaalselt, tuleks need ka üles laadida serverisse, kust neid oleks võimalik hiljem alla laadida ka teistest arvutitest. Muudatuste üles laadimiseks on käsk git push. Origin on välise repositooriumi aadress, kust algselt selle alla laadisime. Master on peamise haru nimi. Peale esimest pushi võib need ära jätta, kuna siis Git oskab ise eeldada kuhu soovime üles laadida.

git push origin master
 git push origin master
Username for 'http://gitlab.pld.ttu.ee': test
Password for 'http://test@gitlab.pld.ttu.ee':
Counting objects: 4, done.
Delta compression using up to 8 threads.
Compressing objects: 100% (2/2), done.
Writing objects: 100% (4/4), 255.45 KiB | 0 bytes/s, done.
Total 4 (delta 0), reused 0 (delta 0)
To http://gitlab.pld.ttu.ee/test/iag0581.git
 * [new branch]      master -> master

Peale käsu sisestamist ja enterile vajutamist küsitakse taaskord kasutajat ja parooli. Kui soovite kindlaks teha, et kõik õnnestus edukalt, saate minna repositooriumile ligi kasutades veebibrauserit ja veenduda, et lisatud failid on sealt nähtavad.

Projektis olevate failide nägemiseks kliki 'Files'.
Järgneval lehel peaks näha olema lisatud failid.
Pull

Viimase põhilise Git-i käsu selgitamiseks eeldame, et teil on oma Git-i repositoorium alla kloonitud nii kodu- kui klassiarvutisse. Nüüd kui te teete muudatusi oma failides praktikumitunni jooksul, siis kodus olevas arvutis on repositoorium endiselt vanas seisus. Selleks, et uuendada oma kodus oleva repositooriumi seisu, on vaja muudatused alla laadida kasutades käsku git pull.

git pull

Et vältida võimalikke konflikte, siis tuleks kindlasti enne uute muudatuste tegemiseks tööd alustada sellega, et annate käsu git pull.

Lisainfo

Siinkohal on selgitatud ainult Git-i põhifunktsionaalsuse kasutamine, kuid tegelikult on tal palju teisigi funktsioone, mille kohta saate iseseisvalt juurde lugeda.

Programmeerimistarkvara

Kompileerimine terminalis

Terminalis kompileerimiseks on käsk gcc.

Näiteks kui programmikood on failis hello.c, siis kompileerimiseks tuleks anda käsk

gcc –o hello hello.c

See tekitab binaarfaili hello, milles võime veenduda kasutades käsku ls. Järgnevalt on see võimalik tööle panna käsuga

./hello

Windowsi all käsitsi gcc-ga kompileerimiseks võib kasutada nt:

C/C++ Integreeritud programmeerimiskeskkonnad (IDE)

Klassi arvutites terminali käsk codeblocks


Klassi arvutites terminali käsk geany


Süntaksi värvimisega tekstiredaktorid

SciTE

Klassi arvutites terminali käsk SciTE


Diagrammide joonistamisvahendid

Klassi arvutites terminali käsk argouml


Klassi arvutites terminali käsk astah-com


Klassi arvutites terminali käsk yEd


Klassi arvutites terminali käsk jsp

argoUML
yEd
Jackson System Programming (JSP) Editor